USKUMATU: Kaevamistel joonistamisega abiks käinud Gilleke Kopamees ei jõua ära imestada, millist täpset tööd tehti 800 aastat tagasi ehete valmistamisel. “Ka see, kui peenest lõngast koosnevad riidejäänused, on uskumatu,” märkis ta.
Foto: Rita Leol
Valjalas lõppema hakkavad kolm nädalat kestnud arheoloogilised kaevamised võivad anda uusi teadmisi eesti tekstiiliajaloost, usub kindlalt kaevamistel abiks olnud Gilleke Kopamees. Leidusid üles joonistanud naine on hämmingus nii peentest lõngajäänustest kui ka millimeetri täpsusega valmistatud ehetest.
“Siin on välja tulnud mõningad ornamendid, mida on tikitud mitte pärlitega, mida me praegu teame etnograafiliste rahvarõivaste juures, aga siin on tikitud imepeente pronksist spiraalidega, mis meenutavad pastakavedrusid,” rääkis Kopamees, lisades, et need meenutavad indiaanlaste või lõunamaa rahvaste pärltikandeid.
“Me üritame need rekonstrueerida, joonistada n-ö terveks ja proovime siis järele teha,” avaldas Kopamees, kelle sõnul on Valjala naised muistsete ehete vastu juba elavat huvi tundnud ja avaldanud soovi esiemade ehteid ka endale valmistada.
Lõpus tulevad üllatused
“Ma usun, et meie esivanemad ei pahanda, kui me tänu nendele üleskaevamistele suudame oma ajaloost rohkem teada saada ja nende pärandit ka oma tänasesse päeva tuua,” usub Kopamees, kes arvab, et ehk kaunistavad Valjalas leitud spiraalikesed Saaremaa vanimate lammaste villast tehtud kangast.
Arheoloog Peeter Talvar OÜ-st Muinasprojekt märkis eile kaevamiste lõppfaasis, et “tavaliselt tulevad lõpus ikka üllatused”. Nii võeti eile üles matust, kus koos olid maetud arvatavalt paariaastane laps (pikkuseks mõõdeti 76 cm), kellel ema hoidis ümbert kinni.
“Lapsel on ümber parema käe klaashelmestest kee ja kaks ripatsmünti, anglosaksi münti, mis pärinevad 10. sajandi lõpust – 11. sajandi algusest. Kuna mündid on tehtud ripatsiteks, siis need matust ei dateeri. Kõige põnevam asi on diagonaalis üle lapse jalgade, see meenutab kujult mõõka,” tutvustas Talvar viimast leidu, lisades, et kui fantaasiat arendada, siis laps oleks justkui mõõgast kinni hoidnud.
Emandal (nii kutsuti jõukamaid naisi ning ehete järgi oli ka see naine just emand) oli paremal pool vaagna juures kaks hõbedast rinnalehte ja helmestest kee. All on noatupeots ja põlve juures vöökett. Allpool on pronksspiraalikesi, mis on pandud rõivaste kaunistuseks,” näitas arheoloog, kelle sõnul olid surnud asetatud ilmselt kasetohule.
Hauad 12. sajandist
Talvari sõnul on kaevamistega välja tulnud 24 matust, haudasid on mõnevõrra vähem – 18 –, sest mõnda hauda on maetud mitu inimest.
“Mul ei ole praegu siin täpset arvestust ja osa luid tuleb veel uurida, kuid tundub, et naiste ülekaal on ilmne, samuti oleme leidnud nelja lapse matuse,” sõnas Talvar, lisades, et enamik surnuid on maetud peaga loodekaarde ning välistada ei saa ka seda, et hauad pärinevad juba 12. sajandist.
Loading ...
millega Gilleke Kopamees ka ei tegele! Imetlusväärne kõiketeadja!
Eed, Gilleke Kopamees tegeleb jah ka selliste asjadega. ;)
Seda kirjutist lugedes tekkis mul “déjà vu” tunne – kuskil olen juba sarnast teksti lugenud ja ka pilti näinud.
Polnudgi vaja ajas ja ja “lehes” eriti kaugele minna – 13. oktoober 2008 ja Meie Maa:
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=26453
Põhimõtteliselt võiks kirjutistel isegi pildid omavahel vahetada ja vähesed saaksid pihta ;)
Gilleke on tegija! Lambakasvatuse spetsialist, Eesti Hobusekaitse Seltsi liige, moeguru, arheoloog… Ilmslt on meil teadmata paljud tema huvialad, kuid…
peab ikka kohe kopaga kaevama? vanasti olid arheoloogide tööriistadeks ikka kühvlid ja pintslid
neh, juba Siksälä kalmetest tuntud!
Aga olge hääd, andke teada, kas kõlavöid ka leiti?
Neid “imepeeneid pronksist spiraale, mis meenutavad pastakavedrusid” kutsutakse vaselisteks. Arvan, et kõik muinastekstiilide huvilised teavad seda.