16.08.2010 arhiiv

  • Päikesekuld hakkab asenduma õhtuhämarusega, kui me Suleviga Madise talu õuel kokku saame. Imearmsate heledate lokkidega 3-aastane tütretütar Keidi hoiab vanaisa käest tugevasti kinni, kui nad üheskoos üle värskelt niidetud rohelise muru astuvad.

    Jööri küla mees Sulev Peäske teeb ja jõuab palju (5)

    16/08/2010
    Päikesekuld hakkab asenduma õhtuhämarusega, kui me Suleviga Madise talu õuel kokku saame. Imearmsate heledate lokkidega 3-aastane tütretütar Keidi hoiab vanaisa käest tugevasti kinni, kui nad üheskoos üle värskelt niidetud rohelise muru astuvad.

    Loe edasi...

  • “See on imeilus koht, justkui sõidaks välismaale. Ja mis mulle meeldib – kui sinna lähed, siis seal ka oled. Tead, et võtad enne end kõigest muust vabaks ja sul pole enam muud valikut. Üks suvi pidasin näiteks kitse, võtsin ta laenuks, aga loomapidajat minust esialgu ei saa. Siis ma olen veel kunstnik ka. Mulle meeldib inimesi maalida, aga ainult oma tuttavaid.”

    Kaunispe Kaubi talu Piret teab, mille järgi koduküla nime sai

    16/08/2010
    “See on imeilus koht, justkui sõidaks välismaale. Ja mis mulle meeldib – kui sinna lähed, siis seal ka oled. Tead, et võtad enne end kõigest muust vabaks ja sul pole enam muud valikut. Üks suvi pidasin näiteks kitse, võtsin ta laenuks, aga loomapidajat minust esialgu ei saa. Siis ma olen veel kunstnik ka. Mulle meeldib inimesi maalida, aga ainult oma tuttavaid.”

    Loe edasi...

  • Aastatel 1925–1940 kuulus Saare maakonnas Naiskodukaitsesse umbes 1500 naist. Organisatsiooni likvideerimisel punavõimude poolt oli Kaitseliidu naisorganisatsioonis Saaremaal küll 900 naist, kuid liikmeskonna liikuvus oli aastate jooksul päris suur – kes lahkus elukohavahetuse, kes “vabaaja puudumise” tõttu.

    Mis sai Mariest ja Lydiast?

    16/08/2010
    Aastatel 1925–1940 kuulus Saare maakonnas Naiskodukaitsesse umbes 1500 naist. Organisatsiooni likvideerimisel punavõimude poolt oli Kaitseliidu naisorganisatsioonis Saaremaal küll 900 naist, kuid liikmeskonna liikuvus oli aastate jooksul päris suur – kes lahkus elukohavahetuse, kes “vabaaja puudumise” tõttu.

    Loe edasi...

  • Laimjala kant on asustatud elupaik olnud aastatuhandeid – selle tõestuseks on hulgaliselt muistsete asulate jäänuseid, muistiseid, kivikalmeid ja kultuskive. Aktiivne elanikkond on Laimjalas tegutsenud nii esimese Eesti Vabariigi kui ka nõukogude ajal. Käisime uurimas, missugust elu elatakse seal praegu – suvel 2010. Giidiks oli meile Laimjala vallavolikogu esimees ja ettevõtja Aarne Lember, kes oskab sellest kandist pajatada nii mõndagi.

    Ühte külge pidi Laimjalast (1)

    16/08/2010
    Laimjala kant on asustatud elupaik olnud aastatuhandeid – selle tõestuseks on hulgaliselt muistsete asulate jäänuseid, muistiseid, kivikalmeid ja kultuskive. Aktiivne elanikkond on Laimjalas tegutsenud nii esimese Eesti Vabariigi kui ka nõukogude ajal. Käisime uurimas, missugust elu elatakse seal praegu – suvel 2010. Giidiks oli meile Laimjala vallavolikogu esimees ja ettevõtja Aarne Lember, kes oskab sellest kandist pajatada nii mõndagi.

    Loe edasi...

  • Muhu Soonda küla Nuudi Innast, õige nimega Inna Sooäär, võiks kirjutada raamatu. Nii palju põnevaid seiku ja toredaid ettevõtmisi on tema elus olnud. Ja viletsamaid aegu ikka ka, kuid optimistliku ja ettevõtliku inimesena on Nuudi Inna neist ikka välja tulnud. “Sa võid mo kohta nänn küll ütelda,” arvab Inna, kui täpsustan Muhu naiste staatust. Ja ehkki Inna lubab meeles pidada, et räägib seekord kirjakeeles, on tema jutt mõnusalt muhumurdeline, ütlemised mahlakad ning juhtumised uskumatud.

    Nuudi Inna – kiire pööruga muhu nänn

    16/08/2010
    Muhu Soonda küla Nuudi Innast, õige nimega Inna Sooäär, võiks kirjutada raamatu. Nii palju põnevaid seiku ja toredaid ettevõtmisi on tema elus olnud. Ja viletsamaid aegu ikka ka, kuid optimistliku ja ettevõtliku inimesena on Nuudi Inna neist ikka välja tulnud. “Sa võid mo kohta nänn küll ütelda,” arvab Inna, kui täpsustan Muhu naiste staatust. Ja ehkki Inna lubab meeles pidada, et räägib seekord kirjakeeles, on tema jutt mõnusalt muhumurdeline, ütlemised mahlakad ning juhtumised uskumatud.

    Loe edasi...

  • Keset kiiret kartulimardikatega maadlemise hooaega sain ma eile telefonikõne, milles meisterbürger Tiidu Surve palus alandlikult, et tuleksin kohe raehoones toimuvale kriisikomisjoni istungile. Viskasin mürgipritsi ja kõpla kus see ja teine ning leekisin loomulikult kohale.

    Nael: Hääled on vallutanud Kuressaare linna

    16/08/2010
    Keset kiiret kartulimardikatega maadlemise hooaega sain ma eile telefonikõne, milles meisterbürger Tiidu Surve palus alandlikult, et tuleksin kohe raehoones toimuvale kriisikomisjoni istungile. Viskasin mürgipritsi ja kõpla kus see ja teine ning leekisin loomulikult kohale.

    Loe edasi...