Mu tuttavad soomlased ei suutnud uskuda, kui ütlesin neile, et saame lastetoetust natuke üle 18 euro. Muidu nii rõõmsameelsed põhjanaabrid muutusid numbrit kuuldes näost valgeks ja pidasid öeldut esiti naljaks. Saades aga teada, et räägin ikka tõsiselt, vangutasid päid ja imestasid siiralt: kuidas te küll hakkama saate?
No ikka saame, ega siis ükski laps pole perre muretsetud toetussummat silmas pidades. Ning ehkki on olnud halvemaid ja paremaid aegu, pole ju lapsed paljajalu ringi käinud. Küll aga tuletas ees ootav rahavahetus mulle meelde aegu 18 aastat tagasi, mil rubladest said kroonid ning elu oli noore pere jaoks tõsine katsumus. Kuigi tööd sai rabatud varavalgest hilisööni, vahel puhkepäevadetagi, tuli ikka enne palgapäeva appi võtta leidlikkus, kuidas kodus olevatest kuivainetest pannkooke teha. No vahel ei maitsenud need kellelegi, kuid moosipurk päästis nigela maitse ning päris nälga majas just ei olnud.
Kui praegu öeldakse, et euroga hinnatõusu ei kaasne, siis seda juttu mina ei usu. Tõmmates paralleele krooni algusajaga, siis oli ju toona võimalik poereis ka 20 krooniga ette võtta. Nüüd tuleb “0” juurde kirjutada ja ikka jääb summa väikeseks. Ka kõik mu sõbrad soomlased on rääkinud, et neil tõi euro tulek küll hinnatõusu kaasa, ja seda hindade ümardamise kaudu. Nad on välja toonud ka teise nüansi, kuidas just eakad inimesed olid hädas sellega, et raha kiiresti otsa sai – nad ei osanud enam arvestada, kuidas pensipäevast pensipäevani välja tulla.
Eelpool öeldu ei tähenda kindlasti seda, et oleksin euro vastu. Ei, juba euroliitu astudes tegime me ju esimese valiku, millele järgneb nüüd teine. Küll aga paneb mind vahel õhtuti poeleti ees seistes imestama, kuidas juba nüüd on hakanud hinnad tõusma, vaikselt ja märkamatult on ühele või teisele asjale kroon-kaks juurde kirjutatud. Mina seda ei mõista, sest samal ajal on ju meie ostujõud kahanenud.
Loading ...
Kena lugemine.
Aga esitlus on hullem, kui Saarte Hääle kommentaariumis lokkav “nimi” lahtri lausepoolitamine või tototamine.
“Ajakirjanik arvab:…”
“Mu tuttavad soomlased ei …”
KES? Kas dr Kosmos?
„Hea anonüümne ajakirjanik! Kutsume Sind kirjutama oma nime all, et vältida leimamist. Oleme tänulikud, kui meie üleskutsega ühined!”
Tänud toimetusele kiire reageerimise eest. Ö
Hea Rita. Nagu sa ka oma arvamuses kirjutasid, on hinnad ju ka viimase 18 aastaga tõusnud. Nagu nad tõusid ka enne 1992. a. rahareformi ja teevad seda edaspidi ka euro-perioodil. Selle asja nimi on inflatsioon ning seda euro tuleku kaela ajada on tobe. :)
See oli vist rohkem kui aasta tagasi, mil piimatoodete hind sisuliselt üleöö peaaegu kahekordistus. Kas ka siis oli süüdi lähenev euro? Hiljem muide tuli see hind alla tagasi ja kuigi on täna taas tõusmas, pole see toonast tipptaset veel saavutanud. Samamoodi on ka mitmete teiste kaubagruppidega.
Rita Loeli kirjutis tundub olevat loogiline jätk Sergo Selderi kirjutisele “Härra Ligi, veame kihla, et hinnad tõusevad?”
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=20409
Sergo kirjutises kirjutavad Sergo ja Jürgen aga erinevatest asjadest ja Rita oma selles kirjutises tõi välja ka selle sama asja, millele Sergo rõhus – hindade ümardamise.
Tegeliklt on see “hindade ümardaminse reeglid” säädusega paika pandud, seega kasutan sõnaühendit “hindade käepärasemaks muutmine”
Näidet ei lähe ma kaugelt otsima, vaid kõige lähem koht on
http://www.saartehaal.ee/?content=tellimine
Saarte Hääle tellimus 12 kuud maksab 1020 EEK / 65,19 € – võibolla see ei muutu seoses euro tulekuga – Ligil õigus.
Saarte Hääle “letihind” on käepäeane “viiekas”, ehk 0,32€ – mina arvan, et Selderi ennustus läheb täppi ja euro tulekul on ka Saarte Hääle letihind käepärane “poolik” (või 40 eurosenti).
“Ümmargusi” numbreid ei usu isegi audiitor – ostsin ettevõttele serverikomplekti ja sain hinna kaubeldud 40 000 krooni peale, teise, täiesti identse kompekti ostis üks ettevõtte teine mees kaks päeva hijem 68 364 krooni ja 30 sendi eest ja pole vaja palju leiutada, kumma arve audiitorile kahtlasem tundus.
Eesti läheb uuest aastast eurole üle ja eesti on siis euroalas riik, mille SKP elaniku kohta on kõige väiksem!
Eurodes rahanumbrite arvestamine teeb aga võrdluse muu maailmaga palju lihtsamaks.
Paar aastat tagasi rääkisin kolleegiga Inglismaalt, kes teeb täpselt sama tööd, mis mina. Küsis, palju ma palka saan. Ütlesin numbri. AAA! Mis AAA?! – siis tabasin ära – see number on eesti kroonides – jaga see 18ga. AA! Mis AA?! – siis tabasin ära – teil Inglismaal on nädalapalk, meil on kuupalk – jaga see number veel neljaga.
Mille kuradi pärast te üldse tööl käite, kui töötu abiraha on 7 korda suurem, kui teie keskmine palk?!
Aga eks see põhjus ole juba eesti keelde sisse juurdunud – meil paljud käivadgi tööl ja mõned teevad tööd.
Stirlits tegi aegajalt mõttepause asjade üle järelemõtlemiseks:
Kui suure osa Eesti SKPst annab põllumajandus ja kui suure osa annab turism? Õudne, kuhu oleme jõudnud.
Ärge nüüd muretsege,hinnad jäävad kõik samaks, kuid tulevad eurodes. Palk aga jagatakse 15,65 läbi. Halleluuja!