Mõttelõng hakkas hargnema Eesti Päevalehe veebis olnud pealkirjast “Ligi: ettevõtjatel on kiusatus hindu tõsta, ent see pole võimalik” (15.07). Võis mõista, et ministri mõte liikus turumajanduse radadel, kus turg kõik paika paneb ning seetõttu konkurentsiolukorras ettevõtjad euro tulles hindu meelevaldselt kergitama hakata ei taha.
Päev varasemas ERR-i uudises Ligi nii resoluutsena ei kõla, vaid ütleb, et euro tulekuga ei kaasne suurt hinnatõusu, kuid kui hinnad veidi kerkivad, siis tuleneb see üldisest majanduskasvust, mille ühisraha endaga kaasa toob. Hinnatõus on artikli järgi 0,1 kuni 0,3 protsenti. Seda pole tõesti palju, jätan ühe veini joomata ja saan hakkama.
Elu on näidanud, et hinnad on alati tõusnud. Kuskil kerkib mingi tooraine hind, vahel hindame oma panuse kõrgemaks ja küsime palka juurde, mis tõstab meie teenuse või töö hinna kallimaks jne. Aga alati saame hakkama – loobume tootest, otsime alternatiivse või lepime väiksema kogusega.
Veame kihla, et tõuseb
Igal juhul väidab minister Ligi, et eurole üleminek ise hindu ei mõjuta, et kõik hinnad mõõdetakse 15,6466 järgi ning peale rahaühikute ei muutu midagi. Kontrollivaks mehhanismiks on kohustus juba praegu hindu esitada kroonides ja eurodes.
Ma ei ole küll minister, aga olen eurooplastega üksjagu lobisenud ning väidan, et nagu tuli tarbijale tuntav hinnatõus Hollandis, Iirimaal, Soomes, Slovakkias, tuleb see ka meil. Ning kroonide ümberarvestamine eurodeks on märgatav hinnatõusu põhjustaja. Olen valmis minister Ligiga kihla vedama, et kroonide eurole ümberarvestamine toimub tarbija kahjuks ning hinnad tõusevad. Aga miks?
Kui ringi vaadata, on näha, et kaupmees on alati arvanud atraktiivse olevat 0- või 5-lõpulise hinna. Erandiks 9-ga lõppevad hinnad, mis on mõeldud tarbija tähelepanu hajutamiseks ja näitamaks, et hind on odavam. 999 paistab tarbijale 900, mitte 1000, ehkki on pigem 1000. Juba ainuüksi sellisest harjumusest või kogemusest lähtuvalt ei teki meie lettidele ja menüüdesse uued hinnad kursiga 15,6466, vaid tulemusele lisatakse ka ümaraks tegev tambovi konstant.
Kuidas hind tõuseb
Päevapraad hinnaga 45 krooni ei hakka maksma 2.88 euri nagu konverteerides oleks, vaid kas 2.90 või suisa jõhkralt 3 euri. Kroonides teeb see 45.30 või 46.90. Hinnatõus on pealtnäha väike, aga ta on olemas. 3.50 maksev kohuke ei hakka poes maksma 22 senti, vaid pigem 25 või 30 senti, nii on ju ilusam. Jne.
Juba praegu on pealinnas mitmetes menüüdes hinnad eurodes à la 3.30, 6.50 jne. Justkui kroonides oleks varem olnud 51.60 ja 101.70? Hinnad tehakse ümaraks, aga mitte krooni, vaid euro järgi. Kusjuures eeltoodud näidetes on hinnatõus olnud rohkem kui 1%, mitte 0,1–0,3%.
Meie 0 ja 5 harjumus uinutab meid kiiresti ja me ei anna endale aru, et 1 eurosent on 15,6 praegust senti. Klient võib-olla ei nurise kah, aga kuu lõpus on taskud tühjemad kui harjumuspärane. Päevaleht ja Õhtuleht on juba ka päriselust näiteid leidnud. Söögikoht Vapiano ja riidepood New Yorker olevat just eurode järgi oma hindu sättinud ning hinnatõus oli märgatav.
Kihlveo tingimused
Teeks sellise tehingu, et kui hinnatõus ei toimu nii nagu ma arvan, siis ma tunnistan end kaotajaks, kiidan minister Ligit ja ütlen, et ta on aus ja väärikas mees. Lisaks kinnitan seda igal valimisel edaspidi just tema poolt hääletades.
Aga kui mul on õigus ning hinnad hakkavad muutuma tarbija kahjuks ning tarbija ostujõud väheneb, siis maksab Ligi enda palgast või lisasissetulekutest kõik tõendatavad hinnatõusujuhtumid tarbijatele kinni. Kas oleks õiglane arvestades, et tema juhib riiki ja mina vaid jalgratast?
Ligiga kihlveo sõlmimise aeg võiks olla tänasest näiteks aasta või poolteist. Tingimuseks on see, et kui poodides on sel perioodil hinnad märgatavalt tihti 0-, 5- või 9-lõpulised, siis ei ole asjad õiged. Siis ei saa vabandada hindade muutust tooraine kallinemise või muu sellisega, vaid on selgelt mindud mugava ümardamise teed. Eurosentides on 10 võimalikku numbrit hinna lõpus, aga kui pooled hinnad lõpevad endiselt 0, 5 või 9-ga, on ilmselgelt hindu silutud.
Riik peab kontrollima
Ühest küljest võiks ju käega lüüa, et kõik on eraettevõtted, tehku mis tahavad, aga teisalt pole see nii lihtne. On näha, et euro tulek annab kaupmehele ettekäände või kiusatuse hindadega narrida ning seetõttu peaksid euro toojad mingisuguse vastutuse võtma.
Tuleb luua tõhus kontrolli-karistuse mehhanism, Tarbijakaitse manitsustest üksi ei piisa. Kuulu järgi olla Slovakkias euro tulles hindadega mängimise eest trahvitud koguni kolme ettevõtet kogu riigi peale. Üldist hinnatõusu aga tundsid ostjad kõikjal.
Mõni kurdab, et see oleks riigi liigne sekkumine majandusse ja kaubandusse, aga riik teeb seda juba nagunii. Näiteks ei ole võrdne ega õiglane, et alkoholitootjad ja müüjad ei tohi oma tooteid oma äranägemise järgi reklaamida või müüa, sama lugu suitsu ja ravimitega. Nii ei oleks kaubandusse sekkumine riigi jaoks mingi uus asi.
Keegi peab tarbijat kaitsma. Pelgalt sotsiaalse kontrolli jaoks on paljud ettevõtted tarbijatest tugevamad. Näiteks kütuseäris liiguvad hinnad hoolimata tarbijate soovist just sinna, kuhu ettevõtjad tahavad. Või teinekord on alternatiivne kauplus tarbija jaoks kulukalt ja tülikalt kaugel.
Kuidas käituda euro tulles?
Euro asendumine krooniga ei tekita minus iseenesest mingeid tundeid, vahel ajab kiruma, kuidas kreeklased Euroopa lohku tõmbasid, aga minu lühikese elu jooksul on see juba kolmas raha samas riigis ja küllap näeme neljandatki. Lõpuks võib-olla mõni soovitus “lihtsale inimesele”, kes iganes see ka poleks. Euro saabudes tuleb igal juhul arvestada, et hinnad tõusevad. Mitte kohe, järsku ja oluliselt, aga siiski.
Euro tulles ei ole tingimata mõtet igal pool ja kogu aeg kõike eurokalkulaatoriga korrutama hakata. Pigem tuleb oste sooritades end jälgida ja arvestada, kui suur on sissetulek eurodes ning ostuhinna suhe sissetulekusse. Kui vähegi võimalik, siis võiks põhimõtteliselt vältida tootjaid, kauplejaid, teenusepakkujaid, kes hindu ülespoole ümardavad.
Kui viitsimist, võiks juba tänasest alates kõik ostutšekid alles hoida, et näha, milline on hindade muutus juba enne eurot ja pärast ning kui suur on teie väljaminek iga nädal või kuu. See aitab mõistuse selgena hoida.
Kampaania Hakkame hindu pildistama
Ja tegelikult peaks hakkama juba praegu hindu pildistama, sest on võimalus, et kaupmehed on oma arvestused ära teinud ning muudavad oma hindu veel kroonide ajal, et eurodes siis kenamad hinnad välja käia.
Saarte Hääl lubas siinkohal asja enda kätte võtta ja hakata rahva käest koguma kõikjalt kaubandusest ja teenindusest fotosid letihindadest, menüüdest, reklaamidest jne. Justnimelt fotosid, et oleks näha toode ja hind. Selline Hinnavalve või Hinnapolitsei. Oleme siis aktiivsed, eks! Ilus oleks ka jälgida tooteid endid, et ei läheks nii nagu hiljuti mitme maiustusega – hinnad samad, aga kaaluvad vähem.
Ligi: mustvalget vastust olla ei saa
Ei amet ega loomus luba olla mul hiromant või hasartmängija, küll aga on mu kohus selgitada asju, mida tean ja mille eest vastutan. Sergo Selder on siin võrrelnud kaht mu seisukohtade kajastust ajakirjanduses ning leidnud neis erinevuse. Aga võta näpust, mõlemad kajastavad mu üht ja sama seisukohta ja esinemist. Hinnatõusu küsimusele lihtsalt ei saagi olla mustvalget vastust.
Uuringud näitavad, et inimesed eri riikides arvavad eurole ülemineku puhul alati, et hinnad kõvasti tõusid. See on inimese psühholoogia, mida uurib teadus. Ent teadus on ka statistika, mis mõõdab tegelikku keskmist hinnatõusu, ning majandusteadus, mis selgitab hinnamuutuste mõjureid. Minu kommentaarid põhinevad reeglina viimastel.
Võrreldes tunnetega on faktid tillukesed. Nimetatud 0,1–0,3% on hinnatõus, mida täppisuuringud rahaühiku vahetusest tulenenud hinnatõusuna teistes riikides tuvastanud on. Need on umbes samad numbrid kui too 0,2% SKPst, mida me eurodes kaubeldes ja laenates, kaardimakseid tehes, rääkimata reisimisest, iga päev varjatult ja varjamatult maksame. Ent nad on olematud seetõttu, et on ühekordsed.
Olematud on need numbrid ka normaalse paariprotsendilise hinnatõusu taustal. Hoopis mõttetult väikesed on need numbrid võrreldes majandusliku kasuga, mida toob suure valuuta kasutuselevõtt usalduse kasvu, madalamate laenuintresside, investeeringute ja töökohtade arvu suurenemise kaudu.
Mu esinemise sõnum oligi, et me võidame palju rohkem kui kaotame, sest kui majandus kasvab kiiremini, on ka hinnad pisut kõrgemad, ent ostujõud on siis hindadest ees.
Mõistagi ei tea ma, kui palju hinnatõusu konkreetselt Eestit ees ootab, sest kriisist muserdatud ettevõtjad tahaksid hindu ettevaatavalt korrigeerida. Ennustamine on tänamatu töö. Ent mida ma tean ja ütlen, et sisenõudlus keskmisele hinnatõusule ruumi ei jäta ning seda ruumi on puudu veel seetõttu, et rahvusvahelised energia ja toidu hinnad on meie nõudlusest küsimata me taskute kallal juba käinud.
Ka väikese hinnatõusuga me võitleme, milleks on vajalik nii hindade jälgimine, mõlemas valuutas kuvamine, teavitamine, ausa hinnastamise lepe, tarbijakaitse. Sergo Selderi üleskutse on hea näide ühiskondlikust kontrollist. Uskuge, tarbijad on sel puhul väga valvsad ning kaupmeestel on odavam neid mitte vihastada.
Jürgen Ligi
rahandusminister
Loading ...
hea lugu. kahju, et kihlvedu ei tulnd…
Tegelt teavad ju kõik, et euro ei tõsta hindasid.
Hinnad hoiab kõrgel ainult Eurole eeldatav üleminek. :)
Eestis on hinnad masueelsest ajast kõrged ja kuna “euro tulekuga hindasid tõsta ei tohi”, siis keegi hindasid ei langeta tegelikule turuväärtusele – tuleb euro ja elame kõrgete hindadega edasi, nagu ELi rikkamail riigiks kombeks.
Eks siis “vaatame” aga seni paneme “stradbergi” rahaga edasi.
“Päevapraad hinnaga 45 krooni ei hakka maksma 2.88 euri nagu konverteerides oleks, vaid kas 2.90 või suisa jõhkralt 3 euri.”
Nalja teete vää? Kus sa väljamaal saad kolme euri eest praadi?
Praad hakkab maksma viisteist eurot…
Kena lugemine.
“Õnneks” on aga Saare Maakonnas kaks kohalikku ajalehte. Tänases Meie Maas on Heino Kääni samas stiilis kirjutis “Igal asjal on oma hind”, kus ta analüüsib, kui suur on see eurole püüdlemise hind ja kes selle kinni maksab.
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=37417
Heino Kääni kirjutis lõpeb sõnadega: “Nii et euro tuleb. Halvemaks see meie elu ilmselt ei tee. Aga kas ta just õnne meie õuele toob, pole sugugi nii üheselt selge, nagu Jürgen Ligi ja Andrus Ansip võidujoovastuses meile sisendada püüavad.”
Sergo kirjutis “Härra Ligi, veame kihla, et hinnad tõusevad?” tundub olevat Heino kirjutise loogiline jätk, “kahjuks” on need kirjutised aga eri lehtedes ;(
PS. Mõnikord saab kahest lehest kokku päris huvitava loo.
Näiteks Meie Maa 08. juuli 2010. Angela Naerise kirjutise “Viimast korda batuudist”
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=37207
juurde sobis nagu rusikas silmaauku sama päeva Saarte Hääle “Päevapilt”
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=20170
;)
matsisaarelt päritl pole vast üldse mingeid kombeid
Mina tegin oma esimesed “fotod” ära, kus näha nii toode, kui ka hind.
“Fotod” on siis kahest sellisest asjast:
http://www.saartehaal.ee/?content=tellimine
http://www.meiemaa.ee/?content=tellimine
Eks aeg näita, milliseks kujuneb ajalehtede “letihind” – hetkel on nii Saaremaa Raadio, kui ka Oma Saare ajalehtede “letihind” 5 krooni, ehk 0,32 €.
Õnneks on paika pandud ka see, et jaekaubanduses tuleb hindasid näidata nii kroonides, kui ka eurodes kuus kuud enne ja ka PÄRAST eurole üleminekut ning see lihtsustab natuke “orienteerumist” hindades peale €-päeva saabumist.
http://www.emta.ee/index.php?id=27950
0,32€ ehk siis 5,006912 krooni – väike hinnatõus ainult ühest matemaatiliselst tehtest.
Kas aga ajaleht jääb maksma 0,32€ või “ümardame” selle rohkem “suupäraseks” (nagu hetkel “viiekas”) – selles on küsimus ;)
Matside kommentaarist ei saa ma väga hästi aru, aga Volli, väga hea! Algus on tehtud.
Elasin Iirimaal kui sinnamailegi euro jõudis. Kõik (või ütleme enamus) läks kallimaks.
Selleks ajaks kui Tiina Iirimaale jõudis,oli euro juba hapuksa läinud ?
Iirimaa ühines rahaliiduga 1999,sulaeuro võeti kasutusele 2002.Senine inflatsioonitempo oli 4..5% aastas,mis peale eurokasutuselevõttu tõusis korraks 0,7% ning taandus järgmistel aastatel 3% piirimaile.Täna on Iirimaa ainuke euroala riik,kus inflatsioon on asendunud deflatsiooniga (hindade ralanemine võrreldes eelmise aastaga) .
Ehk aitab neist muinasjuttudest,pirakatest maakeradest tillukeste sees ?
Euro hinna sees on ühe väikese rahva jaoks üht koma teist. Mitte ainult sentide ümmardamine vaid meeletu tööpuudus ja purunenud perekonnad. Kuritegevus, narkomaania ja tervise allakäik.
20 aastat iseseissvust tähendab paljude jaoks seda, et nende ainus arvestatav võimalus elust rõõmu tunda on töötada ja elada välismaal.
Suvine vaimuvaesus hakkab ületama Saarte Hääles igasuguseid piire.
Meeldiv, et sa, Sass, ikka leidsid vaevaks võtta lugu kommenteerida. Aitäh selle eest. Kui sa aga pahaks ei pane, siis ehk vaevuksid veidi täpsemalt minu jutu kontekstis selgitama, mida sa mõtled suvise vaimuvaesuse ja igasuguste piiride all.
Kas euro kasutuselevõtt ei ole sinu arvates aktuaalne? Või ei peaks sel teemal rääkima, sest kõik on selgemast selgem? Või on euro kasutuselevõtt ületanud mingid taluvuspiirid?
Ootan selgitusi ja olen valmis enda seisukohti vajadusel edasi põhjendama.
1) Euro kasutusele võtt on juba aastaid tagasi otsustatud
2) Hinnad tõusevad sõltumata Euro tulekust
3) Hinnatõus on seotud väga erinevatest teguritest, põhiliselt siiski tootmiskuludest, ettevõtte efektiivsusest, konkurentsist ja ettevõtja teadlikkusest või nahhaalsusest , päris kindlast aga mitte Eurost.
4) Euro, kui kroonist stabiilsem maksevahend, pigem langetab hindu.
5) Soovitaksin Segole põhjalikumalt monitoorida Kuressaare kaubandust ja siin toimuvatest hinnamuutustest ja välja tuua erinevaid skeemitamisi. Mõned näited – esmalt tõstame kauba hinna 20% ülesse ja siis teatame, et meil on sooduskampaania. Või näiteks Tiir reklaamis mõni aasta tagasi sünnipäeva soodustust 15-20% (tuuletõkkeplaat 80kr/m2) aga Ehitusmehest sai sama plaati ilma soodustuseta 76kr/m2. Kütuse hindade liikmine, no siin puudub igasugune terve mõistus. Selline sisuline tegevus ja uurimine nõuab aga vaeva tööd, süstemaatilist suhtumist oma töösse ja piisavalt head ettevalmistust (mitte ainult ajakirjanduse valdkonnas). Lisaks tekivad Sulle ka kindlasti omad vaenlased, eriti siis kui küsid mõnelt ettevõtte juhilt ka asjade tegelike põhjuste kohta (ka seda peab oskama teha, et tegelikku tõde avada). Aga muidugi, kõige kindlama ja pealt näha rahuldava tulemuse saab siis kui tümitad mõnda poliitikut või mämmutad nii sama mõne tema repliigi või kommentaari ümber.
Kindlasti toimub osade hindade ümardamine ülespoole.Ainult et esitleda euro tulemist hinnatondina on sisutu populism.Lähiminevikus oli inflatsioon Baltimaades 10-15% aastas,eurotsoonis 2-3%.Kõige levinum argument, et vaat mis juhtus Soomes peale eurole üleminekut? Mitte midagi ei juhtunud,ümardusid kohvitassi ja cocapudeli hinnad,tervikuna aga kukkus inflatsioon hoopis järsult allapoole eurole eelnevatest aastatest.Nõudlus ja tarbimine panevad ka siin asjad paika,hinda ei saa tõsta kõrgemaks sellest,mis ostja nõus maksma.Olgu siis käibel euro,kroon või tugrik.
Ei ole juhtunud hindadega senises 16-s euromaas midagi pentsikut,miks siis arvata, et Eestis mingid eriskummalised ja ainuomased majandusseadused kehtivad?
Rohkem selline enesekratsimine palaval suveajal.
Meeldiv kommentaar eelpool.
1. Üldse ei vaidlusta euro kasutuselevõttu ja ei sõdi selle vastu ning oma jutus sellest ei rääkinud.
2. Ma ütlesin samuti, et hinnad tõusevad kogu aeg niigi, aga pane tähele – euro tulek ise loob uue võimaluse ja kiusatuse hindadega narrida, mis on üks lisatõus sellele, mis niigi tõuseb. Kui eurot ei tuleks, siis see kiusatus jääks ära.
3. Sa vist ei lugenud minu juttu mõttega. Jah, hinnad tõusevad eri põhjustel, aga ma väidan, et LISAKS ka euro enda kasutusele võtmise pärast. Vaata näiteid, kuidas konverteerides hinnale lisandub protsent või rohkem.
4. Euro ja kroon on seni sama stabiilsed olnud, olles omavahel kindla kursiga seotud.
5. See on väga hea soovitus ajakirjanikele ja tarbijakaitsele. Mina lihttöölisena sellega teisest Eesti otsast väga tegeleda ei jõua.
Lõpetuseks: ma ei soovi tümitada poliitikut ja ma ei arva, et euro on mingi paha asi. Antud lugu pole kiusu pärast kirjutatud, vaid tähelepanu osutamiseks. Lugu räägib rohkem sellest, milline on protsess, kuidas hinnad tõusma hakata võivad.
Samas on selge, et poliitik peab suutma oma sõnade eest seista. Poliitikul on valida, kas öelda või mitte öelda, kas öelda üht või teist. Sama ka minul.
Ma ei esitle euro tulemist hinnatondina ja ei arva, et konverteerimisega kaasnev hinnatõus on midagi pentsikut. Vastupidi, ütlengi, et see on igal pool nii olnud ja tuleb ka Eestis. Oled ju isegi nõus, et Soomes hinnad ümardusid ja pigem ülespoole.
See on üks osa hinnatõusudest, aga siiski lisatõus, mis tuleb kiiremini kui majanduse üldine tõus. Vahepeal tuleb aeg, mil tarbija ostujõud on väiksem kui praegu. Ma tahan, et inimesed teaksid sellega arvestada, mitte et nad arvestaksid ministri kinnitusega, et hinnad ei tõuse ja hiljem avastaksid endil ootamatult raha vajaka olevat, sest kümme eurot näib nii väike raha olevat.
Sarnane ümardamine toimus ka ju krooni tulekuga.Ometi oli “ümardamishinnatõus” köömes nende hinnamuutustega,mille tõi kaasa järgnev majanduse areng.
Pannes kõrvu hinnaindeksid viimasel 10 aastal euro- ja mitteeuromaades,võib nentida, et viimastes on kallinemine toimunud oluliselt tempokam kui rahaliidu sees.
Ehk euro tulek toob küll ühe väikese tõusu kuid ohjab pikas perspektiivis hinnavohamist oluliselt tõhusamalt kui rahvuslik valuuta,olgu viimane või jäiga kursiga millegi külge seotud.
Ei ole võrrelnud hinnaindekseid ja üldse ei vaidlusta euro kasulikkust pikas plaanis. Ja ma ei tea ka, milline on muu maailma usaldus euro vastu pärast Kreeka pahanduste paljastamist.
Ümardamise koha pealt me saame asjadest ühtmoodi aru ja see oli antud jutu sisu. Küllap on küsimus selles, kellele köömes, kellele kõhutäis. Ükski vihmapiisk ei arva, et ta tekitab lombi.
Nüüd tunnistab Härra Ligi, et tegelikult ikka hinnad tõusid aga ei tõusnud ka, sest tõusid vähe ja ta pole ütelnud, et euro hinda ei tõsta jne
http://majandus.delfi.ee/archive/article.php?id=43833757