12.07.2010 arhiiv

  • Oitme kadakasel karjamaal peeti nädalavahetusel Õlletoober, kus sai lisaks hasartsele kannukergitamisele osa võtta ka jõukatsumistest ja mudamaadlusest, vahendab Reporter.

    Video: Nädalavahetusel lustiti Õlletoobril

    Oitme kadakasel karjamaal peeti nädalavahetusel Õlletoober, kus sai lisaks hasartsele kannukergitamisele osa võtta ka jõukatsumistest ja mudamaadlusest, vahendab Reporter.

    Loe edasi...

  • Reedel ja laupäeval toimus Leisi vallas Oitmel järjekordne Õlletoober. Saarte Hääl oli kohal ja pakub valiku üritusel tehtud fotodest.

    Vaata Õlletoobri fotogaleriid!

    Reedel ja laupäeval toimus Leisi vallas Oitmel järjekordne Õlletoober. Saarte Hääl oli kohal ja pakub valiku üritusel tehtud fotodest.

    Loe edasi...

  • Ma protesteerin digilevi saabumise vastu. Mina olin nimelt üks nendest 500-st, kes ei olnud selle saatana sigitise saabumisest kuulnud.

    Nael: Andke mu analooglevi tagasi!

    Ma protesteerin digilevi saabumise vastu. Mina olin nimelt üks nendest 500-st, kes ei olnud selle saatana sigitise saabumisest kuulnud.

    Loe edasi...

  • “Kui ma praegu peaks veel koolis töötama, siis lastaks mind lahti juba teisel päeval,” usub Annika Iin (72). “Tänapäeva koolis on õpetaja tehtud teenindajaks, aga mina klienditeenindaja rolliga ei lepi. Mina olen pärit veel sellest ajast, kui õpetaja oli koolis ikka õpetaja.”

    Saatke mind või Saaremaale! (1)

    “Kui ma praegu peaks veel koolis töötama, siis lastaks mind lahti juba teisel päeval,” usub Annika Iin (72). “Tänapäeva koolis on õpetaja tehtud teenindajaks, aga mina klienditeenindaja rolliga ei lepi. Mina olen pärit veel sellest ajast, kui õpetaja oli koolis ikka õpetaja.”

    Loe edasi...

  • Briti majanduspoliitiline nädalaleht The Economist kirjutab, et selle nädala esmaspäeval lükkas Keenia peaminister Raila Odinga tagasi rikkaliku töötasu, mille veidi varem oli talle pakkunud riigi parlament. Nimelt määrasid selle Ida-Aafrika riigi parlamendiliikmed oma valitsusjuhile töötasuks ligi 430 000 dollarit (u 53,6 mln krooni) aastas. Samas tõstsid nad kohe automaatselt 25% ka võrra oma töötasu: see küünib nüüd 175 000 dollarini (u 21,8 mln krooni) aastas.

    Kui palju makstakse riigijuhtidele võrreldes SKP-ga elaniku kohta

    Briti majanduspoliitiline nädalaleht The Economist kirjutab, et selle nädala esmaspäeval lükkas Keenia peaminister Raila Odinga tagasi rikkaliku töötasu, mille veidi varem oli talle pakkunud riigi parlament. Nimelt määrasid selle Ida-Aafrika riigi parlamendiliikmed oma valitsusjuhile töötasuks ligi 430 000 dollarit (u 53,6 mln krooni) aastas. Samas tõstsid nad kohe automaatselt 25% ka võrra oma töötasu: see küünib nüüd 175 000 dollarini (u 21,8 mln krooni) aastas.

    Loe edasi...

  • Naised Vabadussõjas on teema, millest on vähe kirjutatud. Ometi andis iseseisvuse kättevõitlemisse panuse kogu rahvas, olgu siis rindel või tagalas.
Kunagise Vabadussõja ajaloo komitee hinnangul võitles rindel koos meestega umbes poolsada naist. “Umbes” seetõttu, et enamik neist läks meestega koos isamaad kaitsma, võttes endale mehe nime – vähemalt sõja alguses ei lubatud naisi püssi alla.

    Soomusrongi Mari – 125, vapper saare naine Vabadussõjas

    Naised Vabadussõjas on teema, millest on vähe kirjutatud. Ometi andis iseseisvuse kättevõitlemisse panuse kogu rahvas, olgu siis rindel või tagalas. Kunagise Vabadussõja ajaloo komitee hinnangul võitles rindel koos meestega umbes poolsada naist. “Umbes” seetõttu, et enamik neist läks meestega koos isamaad kaitsma, võttes endale mehe nime – vähemalt sõja alguses ei lubatud naisi püssi alla.

    Loe edasi...

  • “Siin on nii ilus!” õhkame, kui mööda laudteed otsejoones Mändjala randa tüürime. Päike sirab taevas, vesi sillerdab, liiv on tulikuum ja nina püüab kinni meeldivalt mõrkja männilõhna. No mis mõtet on minna kuskile Vahemere äärde päikest püüdma, kui meil endil siin kõik olemas: päike, meri, liiv, männid ja põhiline – piisavalt ruumi, et ennast siruli heita! Niisiis ruttu riided ült ja vette! Tänavu esimest korda. Nii mõnus on.

    Ei paremat pole kuskil maal… (1)

    “Siin on nii ilus!” õhkame, kui mööda laudteed otsejoones Mändjala randa tüürime. Päike sirab taevas, vesi sillerdab, liiv on tulikuum ja nina püüab kinni meeldivalt mõrkja männilõhna. No mis mõtet on minna kuskile Vahemere äärde päikest püüdma, kui meil endil siin kõik olemas: päike, meri, liiv, männid ja põhiline – piisavalt ruumi, et ennast siruli heita! Niisiis ruttu riided ült ja vette! Tänavu esimest korda. Nii mõnus on.

    Loe edasi...

  • 1957. aastal Tallinnas Toompeal, Toom-Kooli tänaval tööd alustanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis on teatrialase hariduse saanud 383 lõpetanut. 2010. aastal võeti ligi viiesajast soovijast vastu 21 noort tulevast näitlejat, lavastajat, dramaturgi, kes viimast koolikella Toompeal alles nelja aasta pärast kuulda saavad. Hääd meelt teeb see, et sellel aastal lavakasse sissesaanute seas on kaks Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlast, Marian Heinat ja Jörgen Liik. Olgu neil jõudu need neli aastat elada ja õppida nii, et järgnevate jooksul oma valikutes pettuma ei peaks.

    Rita koolitus ehk Kuidas Marian ja Jörgen SÜGist lavakasse jõudsid (3)

    1957. aastal Tallinnas Toompeal, Toom-Kooli tänaval tööd alustanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis on teatrialase hariduse saanud 383 lõpetanut. 2010. aastal võeti ligi viiesajast soovijast vastu 21 noort tulevast näitlejat, lavastajat, dramaturgi, kes viimast koolikella Toompeal alles nelja aasta pärast kuulda saavad. Hääd meelt teeb see, et sellel aastal lavakasse sissesaanute seas on kaks Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlast, Marian Heinat ja Jörgen Liik. Olgu neil jõudu need neli aastat elada ja õppida nii, et järgnevate jooksul oma valikutes pettuma ei peaks.

    Loe edasi...

  • Seal, kus Sõrve säär omadega veel üsna algamas on ja Salme ning Läätsa juba seljataha jäävad, pesitseb otse Anseküla majakamasti külje all nooruke Mari Lepik. Ikka ja jälle võtab ta kätte ja lülitab endas eesti keele nupu välja, et pühenduda ihu ja hingega sõrve keele elushoidmisele. Maril on Sõrve inimeste väärtustamiseks käsil sõrulaste päris oma aabitsa tegu.

    Maril on Sõrvemaa südameasjaks (5)

    Seal, kus Sõrve säär omadega veel üsna algamas on ja Salme ning Läätsa juba seljataha jäävad, pesitseb otse Anseküla majakamasti külje all nooruke Mari Lepik. Ikka ja jälle võtab ta kätte ja lülitab endas eesti keele nupu välja, et pühenduda ihu ja hingega sõrve keele elushoidmisele. Maril on Sõrve inimeste väärtustamiseks käsil sõrulaste päris oma aabitsa tegu.

    Loe edasi...