Juu Jääb… 14. korda

Juu Jääb… 14. korda

HARLEMI ÖÖ: Koos austerlase Paul Zauneri bändiga jõudsid lavale Harlemi džässimaestrod Mansur Scott (vasakul) ja Donald Smith.
Foto: Avo Malm

XIV tulevikumuusika festival Juu Jääb laiendas taas oma geograafilist haaret, hõivates järjekordse uue kontserdipaiga, ja pakkus seegi kord suurepäraseid, küllap nii mõnegi kuulaja jaoks suisa kordumatuid muusika-elamusi.

Esinejaid oli seekord Eestist ja USA-st, Soomest ja Brasiiliast, Prantsusmaalt ja Kolumbiast, Bulgaariast ja Austriast. Esindatud oli üsnagi kirev palett: oli kõrgetasemelist nii põhjamaist kui ka lõunapoolsemate laiuskraadide džässi, hip-hopi, sulneid bossanoovarütme, funki ja kantaadi “Tähemõrsja” esmaettekanne.
Ja last but not least: esmakordselt käis seda väikeselt Muhu saarelt alguse saanud, Soome veebi andmeil muide maailma väikseimat festivali kaemas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves abikaasa Evelini ja tütar Kadri-Keiuga.

Afro-ameerika rütmid Muhu moodi

Nautse Mihkli õuel andis 2. juulil XIV Juu Jääbile väärilise avalöögi Soome fantastiliseks viisikuks nimetatud Jukka Eskola kvintett, eesotsas vapustava trompetimängija Jukka Eskola enda ja kuulsa klahvpillimängija, Soome džässi ajaloo ühe edukama muusiku Jukkis Uotilaga.

Kui jämmitelgis astus seejärel üles eesti, rootsi ja taani särtsakas progressiivset funki mängiv džässtrio Dynamite Vikings, s.t kitarrist Jaak Sooäär, bassimängija Thommy Andersson ja trummar Karsten Mathiesen, siis pealava vallutasid kuumad tüübid Kolumbiast – afro-kolumbia grupp Choc Quib Town. Peab märkima, et istuma jäi nüüd väga väike osa publikust. Enamik leidis end kuumaks kütvate rütmidega kaasa hüplemas, kõikumas, tantsimas või mida iganes… Tõmmud muusikud pakkusid peadpööritavat segu hip-hopist, funkist, Aafrika ja Kariibi rütmidest, electrost ja dancehallist.

Bossast Harlemi džässini

3. juuli päevast kontserti alustas Otsa-kooli bigbänd Siim Aimla juhatusel ja sarmika noore lauljanna Anna Kutšinskaja kaasabil. Lauldud said nii ameerikalikud svingilood kui ka hääd tuttavad eesti lood nagu näiteks Olav Ehala “Kurjuse laul” “Nukitsamehe” filmist või Kustas Kikerpuu “Langevate lehtede aegu”.

Siiski sobisid sellesse juulirambesse kuldsesse pärastlõunasse kõige paremini kaugelt Brasiiliamaalt pärit vanahärra Antenor Bogéa ja prantslase Jean-Philippe Crespini esitatud sulnid ja südantsulatavad bossanoovad või siis Francis Lai’ oh kui paljusid südameid vallutanud “Mees ja naine”. Vahemärkusena olgu lisatud, et see šarmantne duo jõudis ära käia ka Abrukal, andes seal täiesti plaanivälise kontserdi ja lüües Juu Jääbi pitseri peale ka sellele väikesaarele.

Samas mahedas rütmis jätkasid päevase kontserdi üllatusesinejad Villu Veski ise oma võlusaksofoniga, Eestis juba üsna kodunenud löökpilliguru Brian Melvin, kes koos rootsi džässpianisti Bobo Stensoniga andsid eelmisel päeval kauni kontserdi Pädaste mõisa talveaias.
Õhtut alustasid bulgaaria džässmuusikud ehk siis New Balkan Influenza, kelle eesotsas vene saksofonist ja helilooja Anatoly Vapirov. Oli intensiivset ja tormlevat džässi, millele järgnes näiteks Vapirovi nukker ja igatsev saksisoolo, mis tõi korraga meelde hoopis udused sügishommikud ja langevad lehed, kui suvest on jäänud üksnes mälestus…

Selle õhtu naelaks kujunes aga suurepärane Austria jazz-bänd – tromboonimängija Paul Zauneri projekt Blue Brass. Seekord tõelise vana hea Harlemi džässi maestrote pianisti ja laulja Donald Smithi – kelle käed sooritasid klaveriklahvidel lausa imesid – ning löökriistamängija ja laulja Mansur Scotti osalusel. Oleksite pidanud kuulma, kuidas kõlas nende esituses Duke Ellingtoni “In a sentimental mood” – te ei oleks tahtnud sellest ilma jääda.

Aga head muusikat ja rütme jätkus hilisemakski: jämmitelgis astusid üles Marju Kuut oma uue bändiga Maryn E.Coote & Funky Kuutasaurus ja C-Jami neli tšellisti, pealaval Tanel Ruben & Victoria ning öötunde sisustas mitmekordne Grammy-võitja DJ Jazzie B.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)