Kihelkonna mees Kalju Eerik ilmutab “Vandiraiujate maa loo” (12)

Kihelkonna mees Kalju  Eerik ilmutab “Vandiraiujate maa loo”

PANI VANDIRAIUJAD RAAMATUSSE: Kaks aastat on Kalju Eerik teinud tihedat tööd, 55 aastat kuulanud lugusid, kogunud ja talletanud materjale – vandiraiujate lugu on jõudmas kaante vahele.
Foto: Peeter Kukk

Kihelkonna mees Kalju Eerik, kes igapäevaselt tegeleb mobiilimastide hooldamisega Eesti saartel, on kirja pannud koduvalla ajaloo ning 10. juulil tuleb Tallinna raamatutrükikojast tema “Vandiraiujate maa lugu”.

Autori sõnul on aastakümnetega kokku kogutud materjal nii ulatuslik, et kõik kaante vahele ei mahtunud ning sestap ei jõudnud ta teemadesse süvitsi minna, vaid annab ülevaate nii Kihelkonna aleviku kujunemisest, mõisatest, kõrtsidest, küladest, murrakust kui ka aleviku kultuuri- ja seltsielust.
Omal kohal on raamatus pärand- ja merekultuur, rahva töö ja tegevused. Viimases neist on juttu nii Kihelkonna traditsioonidest, kolhoosidest, mudaravist, omavalitsusest, raudteest kui ka värvimistöökodadest, aga ka kirikutest, kalmistutest, hariduselust ja imepärastest juhtumistest kohalikega.

On ju teada, et enne viimast okupatsiooni elasid Kihelkonnal aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed, kellest nüüd vähesed alles on jäänud. “Ma väga tahaksin peatada seda protsessi, et need inimesed, kes vähegi midagi teevad, Kihelkonnalt ära lähevad,” tunnistas Kalju Eerik Saarte Häälele.
Kalju Eerik ütles, et raamatu kokkupanek nõudis temalt kaks aastat aktiivset tööd, kuid materjali selleks kogus ta 55 aastat. “Kui võtta karjapoisi ajast alates,” märkis ta, lisades, et sattus poisikesena karja koos vanema inimesega, kellele meeldis palju jutustada ning sealt hakkaski tema huvi mineviku vastu peale.

“Meie esivanematel oli komme lugusid rääkida ja eks ma mingil hetkel hakkasin neid lugusid ka kuulama,” meenutas ta.
Edasi tulid juba kohtumised kunagiste tegijate järeltulijatega (olgu siinkohal nimetatud Pidula mõisniku lapselapse Eduard von Tolli nimi) ning isiklikud kogemused seoses toimunud sündmustega (“Olen näinud, kuidas Pilguse haigla lõpetas oma tegevuse,” tõi ta näiteks).

“Vandiraiujate maa lugu” võiks saada ka järje, sest Kalju Eeriku sõnul on rahvas kusagilt kuulnud, et ta kodukoha kohta materjali kogub ning praegugi helistatakse talle, et kuule, tule mulle külla, mul on vanu pilte. “Pakkujateks on enamjaolt vanemad inimesed,” märgib ta.
Kalju Eerik usub, et möödunu vajaks palju mahukamat lahtirääkimist, et rikastada tuleviku jaoks meie minevikku.

Ja avamistamisrõõmugi on veel küllaga – nii on tal näiteks nägemata kunagise Rootsi pealinna Sigtuna väravadetailid, mille saarlased (enamik kihelkondlasi) kauba vastu vahetasid ja mis asuvad nüüd Venemaal Novgorodi muuseumis – see episood on vaid killuke viimase 1500 aasta jooksul siinmail toimunust.
“Vandiraiujate maa lugu” trükitakse autori kulu ja kirjadega 700 eksemplaris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 170 korda, sh täna 1)