ÕNNELIK ÕNNETUS: Kuressaare-Kuivastu maanteel maha põlenud sõidukis viibinud mehed pääsesid õnneks vigastusteta, kuigi olid kõik purjus.
Foto: Peeter Kukk
Paljude lehelugejate pahameele pälvis see, et politsei ei võtnud vastutusele purjus meest, kelle kaubik 14. juuni õhtul Kuressaare-Kuivastu maanteel Jööri ristmikul maha põles. Kuigi politseipatrull käis kohal ning juht oma joobnud olekut ei varjanud, ei ole piisavalt tõendeid, et meest karistada.
“Ärge kunagi purjuspäi sõitke,” soovitas ennast Rudolfina tutvustanud juht, lisades, et on tõepoolest purjus.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Hedy Tammelehe sõnul käis politsei vaid sündmust kontrollimas, kuid sündmusega oli tegelesid päästjad ja see oli õnnetusjuhtum. “Politseil polnud põhjust hakata välja selgitama, kas keegi patrulli kohale jõudmise hetkel seal viibinud inimestest oli joobes, kuna selle isiku juhtimine selles seisundis polnud tõendatav,” kinnitas Tammeleht Saarte Häälele.
Sarnane lugu juhtus eelmise aasta lõpus Kihelkonnal, kus pärast rahvamajas toimunud üritust istus purjuspäi autorooli kohalike seas väga tuntud kodanik Margus (täisnimi Saarte Häälele teada). Kohale tulnud politseipatrull eemaldas isiku sõidukiroolist ning toimetas koju. Juhtunu uurimiseks algatati ka kriminaalmenetlus, kuid see lõpetati.
“Ma ei tea mitte midagi,” vastas mees veel eile Saarte Häälele, kinnitades, et ei saa tõepoolest aru, millest üldse jutt käib. Mehe sõnul pole ta kuulnudki, et keegi oleks tema suhtes üldse mingi menetluse alustanud. Politsei ja ka prokuratuur on Saarte Häälele kinnitanud, et juhtumit siiski menetleti.
“Mis puudutab nimetatud meeskodanikku, siis tema puhul oli kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks see, et kogutud tõenditega ei tuvastatud süüdlase isikut ning puudus informatsioon, mille alusel oleks võimalik koguda lisatõendeid,” ütles Hedy Tammeleht kommentaariks.
Saarte Häälele on samas teada vähemalt üks inimene, kes viibis tol õhtul Kihelkonna rahvamajas ja on tunnistanud, et Margus oli tol õhtul rooli istudes purjus.
“Loomulikult on kõige kergemini ja kiiremini tõendatav selline seaduserikkumine, kui politseiametnik peatab sõiduki ja sõidukijuhi võimalikku joovet kontrollides see tõeseks osutub,” märkis Hedy Tammeleht.
Tammeleht lisas, et tänavu ei ole rohkem selle paragrahvi järgi alustatud menetlusi lõpetatud.
Hea teada
Tõendid, mille alusel oleks võimalik isik kriminaalmenetluse käigus süüdi mõista:
1. Tavaliselt jääb joobeseisundis juht “vahele” liiklusjärelevalve käigus. Sellisel juhul on tunnistajaks politseinik, kes auto peatas ja veendus, et see konkreetne inimene juhtis autot.
2. Kui autot liiklusjärelevalve käigus ei peatatud, aga politseil on kasutada tunnista-ja(te) ütlused, siis on samuti võimalik koguda tõendeid, et see konkreetne isik ka tõepoolest sõidukit juhtis.
3. Joobeseisundit kontrollitakse esmalt indikaatorvahenditega. Kui see näitab, et juht võib olla joobeseisundis, siis järgneb seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga.
Allikas: Politsei- ja piirivalveamet
Loading ...
Kullake saa aru-rahvas pani pidu,mitte pole imetlenud kultuuritöötajat.Vaevalt,et keegi peole tunnistajaks läks.
sattusin lugema eelmisi selle loo kommentaare, sealt just tuligi välja, et seda nägid pealt peolised , kes oleksid nöus tunnistusi andma- sama tuli välja ka leheloost.Milleks siis politsei ei vötnud tunnistusi, see on arusaamatu.Paljudele arusaamatu ja väga piinlik lugu.
Veelgi piinlikum on see, et selle Margus Kõrgessaare elukaaslane on Kihelkonna kooli direktor Enda Torga. Tol õhtul olid asjalood sedapsi, et Kõrgessaar oli täis kui tarakan ja läks koju. Mõne aja pärast tõi Enda Torga ta oma autoga rahavmaja juurde, et Kõrgessaar saaks sealt oma auto ära tuua. Torga oli juures, kui purupurjus Kõrgessaar autosse istus, selle käima pani ja sõitis. Õnneks nägid seda 8-10 pealtvaatajat, kes koheselt samas viibinud politsinikke (tragikoomiline on see et politsei kutsus Kõrgessaar just teistele, ha-ha-haa!) informeerisid. Politsei peatas Kõrgessaare juhitud auto, aga Kõrgessaar tegi ühe imelise liigutuse, mis kõik peltvaatajad pahviks lõi, nimelt hüppas see ca 120 kg lodevat pekki kõrvalistmele ja karjus, et mina pole sõitnud, mina pole sõitnud. Tohohh kas auto sõitis siis ise, Kõrgessaar kõrval. Seda nägid kõik juuresolnud pealt, ka politsei. Kui nüüd asi kinni püütakse mätsida, siis mul puuduvad sõnad. Point on veel selles et Kihelkonna kooli direktor ärgitas purjus inimest rooli istuma ja sõitma, milline eeskuju. Mäletan veel aegu, kus need kaks koos alevi vahel patrullisid poisikesi jahtisid, kes motikatega ringi sõitsid, milline kahepalgelisus. Torga ja Kõrgessaar on küll paras paar kokku sattunud, uskumatud valetajad ja sahkerdajad!
need kaks Torga ja Kõrgessaar korraldasid Kihelkonna kooli päeva , mis oli täiesti organiseerimata:( Torga peaks vist isegi direktori kohalt tagasiastuma, siis oleks ta aus!
mis siis edasi teha, kas uuesti algatama asja?
köndugu jala
see Margus on töesti kultuuritöötaja?
Olen ma millestki valesti aru saanud?
Loodetavasti…
olla vöimalik, et politsei ei suuda leida tunnistajaid, kui ometigi oli pidu, kus olid inimesed peol
hakka ajakirjanikuks või kirjanikuks.Ha-ha-ha.
vöi naera
Õnneks löödi see Kõrgessaar rahvamajast minema kuigi elukaaslane Torga tegi meeleheitlikke katseid tema sellel kohal jätkamiseks. Õnneks seekord terve mõistus võitis. Nüüd jääb ainult oodata milllal see vend ka koolimajast sule sappa saab ja küll juba saab
kes annab talle sule sappa koolimajast?:D Kui keegi peaks andma siis mingu koos elukaaslasega:DKaua võib???
selle juhtumi pärast ta kaotaski töökoha?
Töökoha kaotas ta sellepärast et ei käinud tööl ega viitsinud midagi teha. Pealegi puudus sel mehel elementaarsed teadmised kultuurist ja kultuursusest.
On ikka kena neid vanu artikleid lugeda,lähevad nagu vein aastatega paremaks.
kütab täiega kirgi:D
kuidas see lugu löppes?
Hea teada
Tõendid, mille alusel oleks võimalik isik kriminaalmenetluse käigus süüdi mõista:
1. Tavaliselt jääb joobeseisundis juht “vahele” liiklusjärelevalve käigus. Sellisel juhul on tunnistajaks politseinik, kes auto peatas ja veendus, et see konkreetne inimene juhtis autot.
2. Kui autot liiklusjärelevalve käigus ei peatatud, aga politseil on kasutada tunnista-ja(te) ütlused, siis on samuti võimalik koguda tõendeid, et see konkreetne isik ka tõepoolest sõidukit juhtis.
3. Joobeseisundit kontrollitakse esmalt indikaatorvahenditega. Kui see näitab, et juht võib olla joobeseisundis, siis järgneb seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga.
Allikas: Politsei- ja piirivalveamet
Kirjutasid siin paar päeva tagasi oma suurest südamest. No uuri nüüd mis edasi on saanud, sest üks tunnistaja käis ju ütlusi andmas.
igal oinal on oma mihklipäev?
sellel mehel pole mihklipäeva :) Ta irvitab meile kõigile näkku , sest ta on karistamatu .Vot niiiiiiii