Lugeja küsib

Õpin kõrgkoolis ja kasutasin juba sellel kalendriaastal täiskasvanute koolituse seaduse alusel õppepuhkust. Vahetasin töökohta märtsis 2010, kas uues töökohas on mul õigus kasutada õppepuhkust ja kui on, siis millises ulatuses?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) paragrahvis 8 reguleeritud õppepuhkuse saamise õigusega määratakse kindlaks õppepuhkuse maksimummäär konkreetse tööandja ja töötaja vahelises suhtes, mitte töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär kalendriaastas.

Seega on teil õigus kasutada ja tööandjal kohustus anda õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ka juhul, kui te olete samal kalendriaastal eelmise tööandja juures õppepuhkust juba kasutanud. Kui te kasutate kevadel ära kõik oma õppepuhkuse päevad, siis peate arvestama, et sel kalendriaastal pole teil praeguse tööandja juures õppepuhkusele enam õigust.

Kui te pole sügiseks ühtegi õppepuhkuse päeva selle tööandja juures kasutanud, on teil õigus kasutada kõiki õppepuhkuse päevi uue õppeaasta alguses. Arvestama peab sellega, et tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on õppepuhkusel samaaegselt (TäKS § 9).


Kui kaua võib töötada käsunduslepingu alusel ja millised õigused töötajal sellega kaasnevad? Olen töötanud ilma puhkuse- ja haigushüvitiseta.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Töölepingu seadusest ei leia käsunduslepingu ega ka teiste teenuse osutamise lepingute regulatsiooni ja seega ei kuulu need tööinspektsiooni järelevalve valdkonda. Käsunduslepingu regulatsioon on võlaõigusseaduses.

Töölepingu seaduse § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduses nimetatud teenuse osutamise lepingutest. Töölepingu eristamine teenuse osutamise lepingutest toimub juhtumipõhiselt konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise ja seaduses nimetatud teenuse osutamise lepingute võrdlemisega.

Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks ja mitmeti mõistetavaks, sätestab töölepingu seaduse § 1 lõige 2 töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga.

Seega tuleb tähelepanu pöörata, millisele lepingule tööle asumisel alla kirjutatakse ja milline on poolte tahe. Samas on leping ju kahe poole kokkulepe ja pooled on vabad valima, millist lepingut nad sõlmida soovivad: kas töölepingut või teenuse osutamise lepingut nagu käsundusleping.
Käsunduslepinguga töötavale isikule ei laiene töölepingu seadusest tulenevad õigused, näiteks õigus saada puhkust ja puhkusetasu, samuti õigus saada täistööajaga töötamise korral vähemalt töötasu alammäära suurust töötasu ja õigus saada lepingu ülesütlemise hüvitisi.

Haigushüvitist on õigus saada kindlustatud isikul töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Kindlustatud isik on ka üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on lepingu teine pool kohustatud maksma igas kuus sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)