Kunagi pisikese plikana oli mul märgikogu. Vana seinavaip oli erineva suurusega ja suhteliselt kolisevat plekki täis. Sai päris palju vaeva nähtud, et oleksid ikka erilised eksemplarid ja sõbrantside valikust erinevad. Ja rõõmu oli nendest väikestest vidinatest palju.
Vanasti olid märgid üldse popid. Reisidelt toodi neid kaasa ja igasugustel organisatsioonidel olid omad märgid. Mäletan tunnet, kui meid algkoolis kõiki oktoobrilasteks võeti. Ega ma sest oktoobrilapseks astumise ideest ja sisust suurt aru saanud, aga mulle meeldis see märk, mis rinda anti – oli selline õnnis märgistatud tunne ning see viisnurga punane värv oli nii ilus.
Või vähemalt mulle toona tundus nii. Mäletan, et proovisin seda ilusat tunnet ka kodus vanematega jagada ja olin suht pettunud, kui nad punasesse viisnurka mu koolivormil millegipärast väga ükskõikselt suhtusid. Nüüd hiljem saan nende käitumise kontekstist aru küll. Aastatega olen üldse hakanud märkidest ja nende tähendusest ja maagiast palju rohkem aru saama.
Tänaseks on märgid ja kommunikatsiooni märgilised tähendused saanud osaks minu tööst. Vahel on huvitav tudengitega seminarides arutada erinevaid tõlgendusi. Minu jaoks vist üks suuremaid tõehetki oli aastaid tagasi Belgias, kus analüüsisime üht Stalini-aegset propagandaplakatit, kui need Lääne-Euroopa kasvatusega noored arvasid, et muhe vana seal pildil koos jõulukaunistusega (viisnurgaga)…
Viimasel ajal olen jälginud, mis Saare maakonna märgi (brändi) ümber toimub. Ausalt öelda ma tõesti uskusin, et sest tuleb hea asi. Saan aru küll, et mõiste “bränd” on vanemale generatsioonile midagi liiga moodsat ja nooremale põlvkonnale omakorda midagi liiga tavalist. Seega on põlvkondade erinev arusaamine asjast loomulik.
Lootsin, et Welcome Estonia juhtumist on ametilt bränditegijad õppinud ja seekord tehakse tõesti hoolega. Nii nagu ühte brändi tegema peab – uuringutega ja väärtuste ja identiteedi analüüsiga jne. Aga võta näpust! Ikka läks jamaks. Algul kujundusega ja nüüd ka ideoloogiliselt…
Mis on loo moraal? Ei tea, pettumustunne on. Kuid seda tean kindlalt, et mida iganes elus teed, tee professionaalselt ja südamega. Ka märke, muide.
Loading ...
“Aga võta näpust! Ikka läks jamaks. Algul kujundusega ja nüüd ka ideoloogiliselt…”
Kuulge,aga kogu elu on saartel ideoloogiliselt jama sest tuulikud on olnud au sees sajandeid aga nigu mina aru olen saanud nüüd ei lasta oma hoovile paigaldada elektrituulikut…satelliidi panni võid majale paigaldada aga tuuliku tarbeks pead taotlkema luba ja siis vallavalitsus sülitab sulle näkku sest nii dikteerib banaanivabariigi majanduspoliitika…