Kui õpetaja Liivamägi naerma hakkas… (1)

… oli terve klassituba tema kihistamist täis. Ja kui tunnis tõusis sumin, mis õpetajale ei meeldinud, tõstis ta pilgu (oli ikka hirmuäratav pilk!) ja kõik jäid otsemaid vait. Nii mäletavad Linda Liivamäge tema õpilased. Kolleeg Rita Ilves on tema kohta öelnud nii: armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; kohati lapselik, aga vanaema; noor, aga…

“Nii palju kui ma ennast mäletan, tahtsin ma kogu aeg saada ainult õpetajaks,” räägib Linda Liivamägi. “Kritseldasin ema rätsepakriidiga kõik puidust voodiotsad täis, mängisin õpetajat.”
Ja nii läkski – Linda Liivamägi töötas koolis üle neljakümne aasta. Kui tegusal ja endiselt nooruslikul daamil täitus 2007. aastal seitsmes aastakümme, lahkus ta koolist suurte austusavalduste saatel. Tema koolitee oli lõpuni käidud.

Need kodused laupäevaõhtud…

Lapsepõlvest meenuvad Lindale kaunid ja õdusad laupäevaõhtud – kõik toad piinlikult puhtaks küüritud, ema võtmas ahjust sooja saia ja terve maja magusat kodusaia lõhna täis, isa sauna kütmas. “Veel nüüdki, kui laupäeva õhtul näen kuskil maakodus saunakorstnast suitsu tõusmas, tekib minus meeletu igatsus või nostalgia.”

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)