Tallinna–Kuressaare vaheliste lendude ärajäämine on saarlaste jaoks muutunud juba nii igapäevaseks asjaks, et tõsist reisi kavandav inimene ei loodagi enam pealinna õhuteed mööda jõuda.
Kui juba bussiga minna, siis tuleb selleks aeg ette planeerida, sest lennupiletiga bussis Tallinna loksuda, jäädes ilma kavandatud edasi reisimise võimalustest, pole just kõige meeldivam.
Kuressaare lennujaamast saadud andmetel on 2010. aastal ilmastiku ja tuhapilvede tõttu ära jäänud lendude kõrval lendude mittetoimumise põhjused sageli ka tehnilised. Veel on nimetatud meeskonna haigestumist või hoopiski selle puudumist.
Leiame ka selliseid päevi, mil ilma selginedes on hiljem tekkinud tehnilised põhjused või on meeskonna tööaeg juba läbi saanud ja seetõttu lend tühistatud.
Turismiettevõtjad on Estonian Airi (EA) peale tõsiselt pahased. Arensburg Reisid juhataja Margus Mölderi sõnul oli esialgne idee selline, et Kuressaare lennud oleksid jätkulennud ja neid üritatakse siduda võimaluse piires nende lendudega, mida EA Euroopasse või mujale teeb. Tema sõnul on kindlalt toimival liinil alati ka täitumus parem.
“Me ei julge täna turistidele lennuvarianti pakkuda, sest garantii, et lennud ka toimuvad, puudub,” ütles Mölder Saarte Häälele. “Kui lennud näiteks 50 korral aastas ei toimu, on see arv ikka väga suur.”
Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju arvas, et nurisemiseks on põhjust rohkem kui küllaga.
“Saaremaa turismi arengu võtmesõnad on turundus ja logistika,” ütles Paju. “Kliendile rahulolu pakkuv, hinnalt sobiv ja mugav transpordiühendus on turismitoote oluline osa.” Ta märkis, et Estonian Airi viimastel aegadel toimumata jäänud lennud on kahetsusväärselt mõjutanud Saaremaa kui reisisihi mainet tervikuna.
Karmen Paju sõnul on Estonian Air ajavahemikus 14. jaanuar kuni 23. mai 2010 tühistanud 64 lendu. Võrdlusmaterjalina toob ta kõrvale 2008. aasta näitajad, mil liinil opereeris lennukompanii Avies – ärajäänud lendude arv oli toona 17, aastal 2007 oli annulleeritud lende 29.
“On igati mõistlik, et Estonian Air tühistatud reiside puhul bussitransporti pakub, kuid annulleeritud lendude suur hulk on kõigutanud saare- ja mandrivahelise lennuliini usaldusväärsust,” nentis Paju. “Ebameeldivusi on meie maakonna külastajatele põhjustanud ka Kuressaare–Stockholmi lendude tühistamine.”
Karmen Paju lisas, et rohke informatsioon ärajäänud lendudest on sisuliselt vastuturundus, mis tähendab turundusmeetmete kasutamist nende tavalisele viisile vastupidiselt – mitte köita külastajate tähelepanu, vaid hoida neid sihtkohast eemal.
Kommentaar
Ilona Eskelinen, Estonian Airi PR-direktor:
Keskmine lendude toimumise protsent on Euroopa lennuettevõtete andmete põhjal 98%. Suurusjärgus 98–99% on ka Estonian Airi keskmine lendude toimumise protsent.
Vaadates eelmisel aastal Tallinna–Kuressaare liinil ainult tehnilistel põhjustel tühistatud lendude arvu, saame ka siin sooritatud lendude toimumise osas sama tulemuse ehk 98%. Lisades ilmaolude tõttu tühistatud lennud, jääb eelmise aasta tulemuseks 96%.
Loomulikult pole me sellise olukorraga/tulemusega rahul. Kui praegu toimub sellel liinil keskmiselt 96% plaanitud lendudest, siis ideaalis peaks see olema 98–99%. Töötame oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ja lisame täiendavalt meeskonnaliikmeid. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses.
Viimase paari aasta jooksul kokku on Estonian Airiga Kuressaare–Tallinna liinil lennanud üle 13 000 inimese. 2008–2009 oli Kuressaare liinil reisijate arvu kasv 13%.
See ainult tundub kõigile, et lennud pidevalt ära jäävad. Tegelikult toimub 98% lendudest. Oma süü kui pidevalt 2% sisse satute.
See ainult tundub kõigile, et lennud pidevalt ära jäävad.
Tegelikult toimub 102% lendudest. Oma süü kui pidevalt -2% sisse
satute.
See Eesti 6humull võiks ära lõpetada selle jama kui ei saa hakkama. Ise lendaks parema meelega kasvõi hiinlastega ja kallima hinnaga, kui aga lennatud saaks. Häbi valevorstidele- 96%!. Minul on õnnestunud lennata umbes 60% kordadest, ei usu, et see lennuprotsent suurem ongi. Yritan lennata sageli, sest mulle ei meeldi see bussi ja autoga loksumine.
Juba varsti 2 aastat,kui loobusin Kuressaare-Tallinn lennuliini kasutamisest.
Väljalendude pidev ärajäämine,edasilükkamine välistavad minu jaoks täielikult selle lennuliini kasutamise.
Aga öelge, mis siis saab, kui ma hommikuse lennuga Tallinna ei jöua(kuna EA tehinilised probleemid), kust edasi lend Kopenhageni läheb? Kopenhagenist läheb öhtul veel lend kolmandasse riiki. Kas EA murteseb sellepärast, kuidas ma sihtkohta jöuan? Kas on siin kellegil selliseid kogemusi?
Täiesti rämps liiklus!!!
Sellele loota küll ei saa.
Selle tuhapilve tõttu maailmas jäi üle 100 000 lendu ära. Järgmine kord Leedo peab süüdistama lennufirmasi ja oma reklaami tegema nagu praegu siin. Siis saab praamidega inemesi igale poolele vedama hakata.
Ära ole nii väiklane. See on ju tobe jutt, mida sa ajad. Kui sa ise lendaksid ja oleksid see tõttu kohtumistele hilinenud või üldse kohale jõudnud, siis saaksid ehk paremini asjadest aru.
viimasele: tasuks mõelda reisitõrke kindlustusele X summas. Siis vähemalt ei pea tänu “üliheale” EA-le mitmeid tuhandeid korstnasse kirjutama.
Mis kohtumised? Kui on plaanis Tallinnas laeva või lennuki peale edasi istuda, siis saarelt teekonna alustamiseks on lennuk liiklusvahendina välistatud kui liiga suur riskifaktor.
Pigem on üllatav, et puudub alternatiivne kiire transport. Miks ei ole saartele käigus väikseid tiibureid mitu korda päevas? Saaks ju kiiresti liikuda mandrile, edasi kiirbussidele!? Hea võimalus ka sarte vahel liikuda. Tundub, et sellist võimalust meelega ei rakendata, tõmbab kellegi tulud maha!? Tihti ju nii, et sõnades tehakse suur linn (ühistranspordi arendamine), käega ei kärbse pesagi…
Saarlased elavad teiste maksumaksjate seljas nagu puugid, rahva raha eest pakutakse neile lennuteenust mis mujal maailmas on luksuskaup ja ikka virisevad. Paras oleks teile panna 2 korda aurik käima ja korra aastas üks metsavaht lendama.
Ka laevad seisavad aegajalt ilma süül. Aga olete kuulnud laevaliikluses sellisest asjast, et polnud meeskonda või tööpäev sai läbi ja inimesed jäävad seetõttu kaile.
Asi on kahjuks veel nii, et pileti hinna tagasi saamine on tehtud eriti keeruliseks – kohe tagasi ei maksta, lennujaamas taotluse tegemine ei õnnestu, tuleb taotleda interneti kaudu jne. Mul on läinud ka nõnda, et interneti kaudu taotletud raha on jäänud tagastamata. Või äkki olen lihtsalt kannatamatu, pileti hind ju tagastatakse, nt. ühe aasta vältel… Las ma ootan veel kolm kuud.
Kui v2hegi v6imalik siis ajavad ilma kaela, koguni 2% ja ylej22nud 2% tehnilised vead, tegelikkuses toimus 96% lendudest. Usun et uuemad andmed on veel viletsamad. Milleks yldse v6rrelda Euroopa liinidega kus on palju rohkem lennumiile? Kui Kuressaare liini kavatseti lendava varemeis traktoriga teenindama hakata siis nii ka oleks pidanud konkursil kirjutama. Eesti 6humull teenindab antud liini palju halvemini kui seda Avies tegi. Pidin lendama TLL-URE 20mail (pilvitu, tuulevaikne ilm). 6htune lend tyhistati, asendati tyhja kummiga mini-bussiga millel polnud praami broneeringut. Buss j6udis Kuressaarde 23:30 (lend pidi j6udma kl.19). Estonian-Air ei kompenseeri pileteid ega lisapagasi maksu kuna aksepteerisin asendustranspordi. Toitlustamise yle kemplevad, Virtsu kassa tsekk on vaid numbrid (ei kuup2eva, ei midagi). Kliendisuheste vastus: Mainin siinkohal, et ostukviitungi hüvitamine on lennuettevõtja heatahteavaldus. Sellist seadusega ette nähtud kohustust pole, et keset asendustranspordi toimumist lennuettevõtja toitlustama reisijaid peab… Estonian-Air’i meilivastusest selgub et neil POLE KOHUSTUSI.