Tühistatud lennud kui vastuturundus (15)

Tühistatud lennud kui vastuturundus

 

Tallinna–Kuressaare vaheliste lendude ärajäämine on saarlaste jaoks muutunud juba nii igapäevaseks asjaks, et tõsist reisi kavandav inimene ei loodagi enam pealinna õhuteed mööda jõuda.

Kui juba bussiga minna, siis tuleb selleks aeg ette planeerida, sest lennupiletiga bussis Tallinna loksuda, jäädes ilma kavandatud edasi reisimise võimalustest, pole just kõige meeldivam.
Kuressaare lennujaamast saadud andmetel on 2010. aastal ilmastiku ja tuhapilvede tõttu ära jäänud lendude kõrval lendude mittetoimumise põhjused sageli ka tehnilised. Veel on nimetatud meeskonna haigestumist või hoopiski selle puudumist.

Leiame ka selliseid päevi, mil ilma selginedes on hiljem tekkinud tehnilised põhjused või on meeskonna tööaeg juba läbi saanud ja seetõttu lend tühistatud.
Turismiettevõtjad on Estonian Airi (EA) peale tõsiselt pahased. Arensburg Reisid juhataja Margus Mölderi sõnul oli esialgne idee selline, et Kuressaare lennud oleksid jätkulennud ja neid üritatakse siduda võimaluse piires nende lendudega, mida EA Euroopasse või mujale teeb. Tema sõnul on kindlalt toimival liinil alati ka täitumus parem.

“Me ei julge täna turistidele lennuvarianti pakkuda, sest garantii, et lennud ka toimuvad, puudub,” ütles Mölder Saarte Häälele. “Kui lennud näiteks 50 korral aastas ei toimu, on see arv ikka väga suur.”
Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju arvas, et nurisemiseks on põhjust rohkem kui küllaga.

“Saaremaa turismi arengu võtmesõnad on turundus ja logistika,” ütles Paju. “Kliendile rahulolu pakkuv, hinnalt sobiv ja mugav transpordiühendus on turismitoote oluline osa.” Ta märkis, et Estonian Airi viimastel aegadel toimumata jäänud lennud on kahetsusväärselt mõjutanud Saaremaa kui reisisihi mainet tervikuna.
Karmen Paju sõnul on Estonian Air ajavahemikus 14. jaanuar kuni 23. mai 2010 tühistanud 64 lendu. Võrdlusmaterjalina toob ta kõrvale 2008. aasta näitajad, mil liinil opereeris lennukompanii Avies – ärajäänud lendude arv oli toona 17, aastal 2007 oli annulleeritud lende 29.

“On igati mõistlik, et Estonian Air tühistatud reiside puhul bussitransporti pakub, kuid annulleeritud lendude suur hulk on kõigutanud saare- ja mandrivahelise lennuliini usaldusväärsust,” nentis Paju. “Ebameeldivusi on meie maakonna külastajatele põhjustanud ka Kuressaare–Stockholmi lendude tühistamine.”

Karmen Paju lisas, et rohke informatsioon ärajäänud lendudest on sisuliselt vastuturundus, mis tähendab turundusmeetmete kasutamist nende tavalisele viisile vastupidiselt – mitte köita külastajate tähelepanu, vaid hoida neid sihtkohast eemal.


Kommentaar

Ilona Eskelinen, Estonian Airi PR-direktor:
Keskmine lendude toimumise protsent on Euroopa lennuettevõtete andmete põhjal 98%. Suurusjärgus 98–99% on ka Estonian Airi keskmine lendude toimumise protsent.

Vaadates eelmisel aastal Tallinna–Kuressaare liinil ainult tehnilistel põhjustel tühistatud lendude arvu, saame ka siin sooritatud lendude toimumise osas sama tulemuse ehk 98%. Lisades ilmaolude tõttu tühistatud lennud, jääb eelmise aasta tulemuseks 96%.

Loomulikult pole me sellise olukorraga/tulemusega rahul. Kui praegu toimub sellel liinil keskmiselt 96% plaanitud lendudest, siis ideaalis peaks see olema 98–99%. Töötame oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ja lisame täiendavalt meeskonnaliikmeid. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses.

Viimase paari aasta jooksul kokku on Estonian Airiga Kuressaare–Tallinna liinil lennanud üle 13 000 inimese. 2008–2009 oli Kuressaare liinil reisijate arvu kasv 13%.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)