Lugeja kiri: Sellised me oleme (7)

Mind ärgitas kirjutama ühe noore vene turisti vestlus ajakirjanikuga.

Kui turistilt küsiti, mis tal Eestist meelde jäi, vastas ta nii: “Käisime Kihnu saarel. Oli nii palav, et koorisime end kohe riidest lahti. Kohalikud naised tatsasid aga paksudes triibulistes villastes seelikutes. Küll see võis neile koormav olla! Isegi kui nad õhtul ringmänge mängisid, olid seelikud üll. Kas teie saartel elataksegi nii nagu 19. sajandil, Tallinnas nägime ikka kaasaegseid inimesi ka. Või on see mingi näitemäng?”

Vene inimene tuleb Eestisse kui läänelikku kohta. Ta tahab lääne ilmaimet näha, aga me viime ta rookatuste ja lammaste keskele. Ta arvab, et meie tavaelu ongi nagu näitemäng minevikust.
Kurb, kui Angla mäelt lähevad vene turistid Uuralite taha rääkima, et Saaremaa elab nagu üle-eelmisel sajandil. Ja jahvatavad jahu pukktuulikutega.

Küsisin Karja asunduse rahvalt, kas on lähiminevikuga võrreldes põllumajanduses edasiminekut. Leisi vallas ollakse rahul. Ühistu tegeleb maatööga, palka pidavat ka saama. Talud on nende jaoks müüt, peremeheks ei ihaleta. Mina oma kiusliku meelega mõtlesin kunagisest kolhoosist. Traktorid olid lollikindlad, lüps käis lihtsalt. Palju on tänapäeval noori, kelle pea ei võta keerulist õpetamist kinni. Mis neist saab, kas riik jääbki neid terve elu toimetulekutoetusega kindlustama? Parem oleks siis, kui on talud. Ka Põrgupõhja Jürka sugune mees teeniks käterammuga endale leivaraha välja. Jürka taolisi sigineb joodikute peredes üsna palju.

Alles hiljuti küsisin kolmanda klassi tüdrukult, mis talle koolis meeldib. Ta vastas, et ei taha üldse koolis, vaid poes šoppamas käia. Ema andvat selleks raha. Kõik vanemad peavad lastele raha andma, et osta asju, mis endale selga panna, ning nina- ja nabarõngaid olla seal ka.
Minu elu lapsepõlvetalus on mäletamist väärt. Laupäeva pealelõunal saadeti 7-aastane tüdruk põllult kapsapead tooma, õhtuks tehti kapsapirukat. Saunast tulnud pere sõi õhtuks kapsapirukaid ja jõi peale täispiima. Pühapäevatunne tuli juba laupäeva õhtul kätte.

Maire Metsäär

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)