Öieti, ikka koos sõpradega (5)

KOGU TANTSUSELTSKOND: Öieti koos sõpradega tõestas, et Kuressaare võiks peatselt hakata konkureerima tantsupealinna tiitlile.
Foto: Erakogu

20. mai õhtu Kuressaare kultuurikeskuses oli tõeliselt meeleolukas – Öieti andis koos sõpradega kevadkontserdi. Öieti alguseks võib lugeda aastat 2006, kui sügisel said Eena Margi juhendamisel kokku mõned kageekad ja sügikad, et selgeks õppida rahvalikud tantsusammud. Neli aastaringi on kasvatanud rühma kandejõu nii suureks, et oma kontserdiga linnarahva ette astuda.

Doris Kareva on öelnud: “Eestlane ütleb: laulu- ja tantsupidu. See on ilus sõna. Sama loomulik kui kõne. See tähendab laulupüha, laulu ja tantsu pidupäeva, kuhu külla sõidetakse linnast ja maalt. See on ühe väga vana rahva, ühe üsna suure suguvõsa kokkutulek. See on üks suur, suur südamepüha, seda on oodatud, selleks on ehitud – see on ühtehoidmisehetk, üks suur lusti- ja lootuselaev, mis kannab üle ka karidest.” Ühtehoidmise idee kontserdil oli meeliülendav: tantsiti viimase kahe aastakümne üld- ja noortepidude tantse, lisaks väike pilguheit tuleviku tantsupidudesse.

Kontserdi tõmbas käima eesti rahvatants “Jooksupolka”, kus nii lava kui ka lavaesine täitus Öieti tantsijaist. Õhtu üheks südamlikumaks hetkeks kujunes “Soovide valss”, mil laval olid (mõne erandiga) ainult abituriendid. Hetke sobivad iseloomustama Ellen Niidu luuleread: “Veel olen laps, kel nähes lepalindu kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob, süda taob.” See oli lugu suureks kasvamisest ja oma tee leidmisest.

Põnevat kontrasti Öietile pakkusid sõbrad: rahvatantsurühm Sõlesepad ja rahvatantsuselts Piiprellid. Sõprade tantsuploki võib kokku võtta Jaan Tätte sõnadega: “Tule, võta mu aega, sest aega mul on. Tule, vaatame taeva, seal midagi on. Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on. Tõesti, aega mul Sinu jaoks on.” Siinkohal tasub meenutada tantsujuht Helgi Allikut, kelle “Autojuhtide polka” Piiprellide esituses selles plokis silma paistis.

Sellesuvise meeste tantsupeo Elementaalne kolm vahvat noorte meeste tantsu pakkusid huvitavat võistlusmomenti: Öieti ja Sõleseppade mehed laval ja põrandal “Külapoiste käikude” ja “Äpardunud ehalkäiguga” olid tõesti ägedad. Kulminatsiooniks kujunes aga “Käivad Virus vihtlemas” – andunud vihtlemisvõistlus, lendlevad vihalehed, ootamatu lõpplahendus.
Kontserdi lõpp oli võimas: kõik rühmad tantsisid eesti rahvatantsude n-ö hümne “Oiget ja vasembat” ja “Tuljakut”.

Täname Sõleseppi ja nende juhendajat Merle Tustitit. Täname kontserdi idee autorit, Öieti ja Piiprellide juhendajat Eena Marki.

Öieti kevadkontserdist

Krista Lember, Saaremaa rahvakultuuri spetsialist: On hea tõdeda, et rahvatantsu populaarsus on noorte seas suur. Kui Märjamaad peetakse tantsupealinnaks, kust igale suurele peole läheb palju rühmi, siis julgen arvata, et oma uute noorte tegijatega võiks sellele nimetusele hakata konkureerima ka Kuressaare. Pole palju selliseid rühmi, kes saavad välja panna üle 12 paari tantsijaid.

Maris Rebel, Kultuurivara kultuurikorraldaja: Tundsin end terve kontserdi väga hästi ja mitte ainult selle pärast, et noored tantsivad hästi või et neil on seda tehes naerul näod. Kõige suurem heameel on tegelikult selle üle, et nad teevad seda vabatahtlikult, nad ise tahavad, ja seda õhkub kõigest. Väga lahe oli vaadata, kuidas tagareas oma tantsujärge oodanud poisid ei suutnud teiste tantse niisama kõrvalt vaadata, vaid samal ajal ka ise püsti tõusid ja veidi kaasa sammusid. No tantsususs lihtsalt sügeleb :)

Ja märkamata ei jäänud ka asjaolu, et meeste tantsudele on tõepoolest suurt tähelepanu pööratud. SÜG-i ja KG poiste võistutantsimine oli lihtsalt võimas. No kui ikka kaselehed lendavad ja poiste näod leemendavad pärast saunatantsu, siis enam rohkem kaasakiskuv ei saa üks asi olla. Nii hea, et Kuressaares on selliseid tantsuõpetajaid, kes ka meie noortele värsked tuuled koju kätte toovad.