Foto: Peeter Kukk
Soojad ilmad ja hoogsalt saabunud kevad pani kolletama Kuressaare kergliiklustee servad. Sedakorda mitte küll sügiseselt, vaid päikese käes laiutavad hoopis rõõmsalt erkkollase hariliku tõlkja (bunias orientalis), mida rahvasuus teatakse kui rakvere raibet, puhmad.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et tema kui maamees on teinud tähelepaneku, et rakvere raibe kasvab pea kõigis eelmisel-üleeelmisel aastal tehtud murukülvides.
“Linnamajandus niidab jõudumööda,” märkis Koov. Kahjuks ei võimaldavat murupindade kvaliteet niitmistehnikaga peale minna ja seetõttu tehakse esialgu käsitsi hooldust trimmeri ja tellitava perveniidukiga. Pärast seda minnakse peale juba suurema tehnikaga.
Eesti loodusmuuseumi andmeil on harilik tõlkjas selline taim, mis kasvabki jäätmaadel, põldudel, teeäärtel. Tema peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise tagajärjel muutub see mitmepealiseks – taim võtab põõsa kuju. Hästi paljuneb ta ka juuretükkidest. Seega on selge, et rakvere raipest vabanemine pole kerge.
1939. aastal anti isegi välja määrus, millega tõlkjas määrati kogu riigis hävitamisele. 1947. aastaks loodeti temast lahti saada. Määrust mittetäitvaid maaomanikke ähvardas tõsine karistus – kuni üks kuu aresti või sajakroonine rahatrahv.
Loading ...
nagu raps. Pressige õli :D
Khm, palun tehke mulle selgeks, miks ei või sihuke kuskil rattatee ääres kraavis kasvada? On selle õietolm tervisele kahjulik? Või mis seal siis olema peaksid? Pojengid või?
natukene on siin segamini küll aetud kaks taime-nimelt õige rakvere raibe on harilik põldsinep,mis on küll õie värvi poolest sarnane antud taimele,aga õitseb kesksuvel.Rahvasuus on nad jah kõik ühed rakvere raibed,põllumehed aga teavad seda õiget ja tõrjuvad teda teraviljapõldudelt.Ta on palju sitkema varrega ja ei kasva puhmana ja sarnaneb oma õie poolest väga rapsile.Lihtsalt tähelepanuks
Kulla ajakirjanik,linnapoiss!Uskumatu,kui rumal artikkel,sest muide välismaalased imetlevad meie teeääri ja leiavad need imeilusad olevat.Söidan iga päev mööda Ringteed ja igakord imetlen,kui ilus see sel kevadel on.Teadmiseks,et läbi rattatee see taim nüüd küll ei kasva.
pole seal nuusutamas käinud, aga need kollased umbrohud kipuvad rämedalt haisema ja sporti küll ei kannatakse teha seal.
või mul lihtsalt mingi allergiline reaktsioon..
ühinen eelmisega, käin ka seal jooksmas ja selle tee otstarbekat kasutamist see küll ei soodusta.
aga mis taim see siis on?
see ei ole harilik tõlkjas e. rakvere raibe, see on kollakas.
Küllap too rakvere raibe on söödav…sest
Taimetarga raamat õpetab hindama looduse väge
http://www.parnupostimees.ee/?id=263192
15.05.2010 11:14
Karin Klaus, toimetaja
Eelmisel nädalal esitleti Pärnus Rahva Raamatu kaupluses Pärnumaa taimetarga ja õieterapeudi Mercedes Merimaa uut raamatut “Minu tee taimede väeni”.
Raamat on ilmunud Menu Kirjastuses, koostajaks Annika Põltsam.
Esitlusel pakuti kõigile soovijatele Merimaa retseptide järgi valmistatud toite: nõgesekotlette, nurmenukuõiesalatit, nõiakartulit, võilillekohvi ning ebaküdoonia-astelpaju-energiafantat.
Elujõud umbrohust
Merimaa julgustab kõiki oma mõtlemist avardama ja maitsma neidki taimi, mida põlastavalt umbrohuks nimetatakse. “Kui ühes ja samas mullas, üksteisest viie millimeetri kaugusel kasvab kaks taime, mis maitsevad ühtviisi hästi, siis miks nimetame üht neist umbrohuks ja teist kultuurtaimeks?” pärib taimetark. “Miks kasutada seda taime, mille inimesed on nimetanud kultuurtaimeks, kuigi see on tervise ja kogu keha toitumise seisukohalt teisest oluliselt vaesem?”
Raamatus kiidab Merimaa näiteks vast tärganud nõgest, mis sisaldab rohkesti C-vitamiini ja lihavalgule lähedast valku. Samuti on külluslikult C-vitamiini kevadises nurmenukus, mis annab silmad ette paljudele kasvulahustel kasvatatud poesalatitele.
Taimede kirjeldamise, nende toime selgitamise ja neist toiduvalmistamise kõrval räägib Merimaa sellest, kuidas taime “kuulata” ja võtta vastu tema pakutav energia.
Toitu leidub kõikjal
Raamatusse on koondatud valik retsepte ja söödavad taimed jagatud nelja aastaaja vahel. Näiteks varakevadel sobib suurepäraselt salatiks kokku segada nõgesed, naadid, nurmenukud, võilillelehed, läänekollakas ja hiirekõrv.
Hariliku naadi lehtede vürtsikat maitset võib tasakaalustada pipraga. Võilille tugeva maitse ja nõgese kõrvetamise vastu aitab taimede korraks tulise veega üle valamine.
Tüütu umbrohu orasheina juured on väga magusad varakevadel ja hilissügisel, sest sisaldavad palju suhkrut. Kuivatatud orasheinajuurest valmistatud maitsvat jahu võib lisada peaaegu kõikidele toitudele, kasutada kohviasendajana või keeta siirupiks.
Magusad on pilliroo ja muude rootaimede varajased tõusmed. Lapsed ootavad, millal valmivad varakevadel külvatud magusad herned, loodusest leiab aga samasuguse maitsega aas-seahernest ja harilikku läätse. Väekad on kevadised männi- ja kuusekasvud, mida hakitult ja meega segades saab kasutada võileiva- ja pirukakattena, magustoiduglasuuri või vitamiinijoogina.
Otse spargliga võrdleb taimetark läänekollakat ehk Rakvere raibet, millest toiduks sobivad värsked õied ja noored lehed. Pärast minutist keetmist õrnas soolvees võib lisada võid või koorekastet ning nautida gurmeetoitu, mille lähteainet poest juba ei saa. Hiljem saab kasutada kollaka valminud seemneid.
Merimaa ei väsi pidevalt uute taimedega katsetamast. “Alles panin salatisse vast tärganud, kahe lehega vahtratõusmeid – mõnusalt vürtsikad, tugeva pähklimaitsega,” kiitis taimetark.
“Uusi taimi tuleb pidevalt, kõiki ei jõua korraga ära proovida ega neist kirjutada. Ma pole veel jõudnud hundinuia juurtest roogade tegemiseni, aga tean, et need on maitsvad. Vähe olen teinud toitu takjajuurest, neid keedetakse pool tundi ja praetakse või kasutatakse keedetuna. Mul on raske mõista neid, kes kurdavad, et perele pole midagi lauale panna. Looduses leidub toitu küllalt! Tuleb vaid avada silmad ja õppida pakkuma kõike seda, mis süüa kõlbab,” lisas Merimaa.
Enne kirjutamist võiks tõesti selgeks teha, mis taimega tegu on. Suure tõenäosusega ei ole tegemist tõesti rakvere raipega vaid kaarkollakaga (Barbarea arcuata) või siis põldsinepiga (Sinapis arvensis). Kurikuulus tõlkjas ise on muide hea meetaim, nagu internetiavarustes kirjutatakse :o)