Saaremaa brändi loomine on lõpusirgel, kuid siiski on lahtiseid otsi veel palju ning ikka ja jälle tekib uusi diskussioone. Märgi loomise protsessi ühed eestvedajad, Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Merit-Rin Arro ja Erika Thalheim Saaremaa omavalitsuste liidust räägivad märgist ning selle loomisest ja võimalikust tulevikust.
Kui kaugel protsess praegusel hetkel on?
M.-R. A.: Meil on projekti pikkuseks määratud kaks aastat. Selle aja jooksul bränd ka valmib. Praeguseks on valmis saanud strateegia, visuaali identiteet ja valmimisel on brändi manuaal (käsiraamat – toim), mida siis täiendatakse.
Miks peab brändil olema manuaal?
M.-R. A.: See manuaal on selleks, et tulenevalt brändi struktuurist ära määrata, kuidas me mingisuguses kommunikatsioonikanalis ja millist märki kasutame. Ja kuidas oleks inimesel seda kõige otstarbekam teha.
Kas seda märki võivad kasutada kõik saarlased ja siinsed ettevõtted või peab selleks kelleltki luba küsima?
M.-R. A.: See oleks jah meie soov, et märk leiaks võimalikult laialdast kasutamist. Iseasi on see, kuidas seda reguleerida, et kes võib seda kasutada. Küllap saab seda lahendada ka erinevate lepingutega.
Päris vabalt seda siis igale poole panna ei või?
M.-R. A.: Kes tahab märki kasutada, peaks endas kandma ka neid väärtusi, mida loodud Saaremaa bränd praegu endas kannab.
Miks on seda brändi hoitud saarlaste eest pigem peidus ja saladuses, miks ei ole küsitud näiteks maal elavate Mihkli ja Maali arvamust?
M.-R. A.: Selle projekti tellija on MTÜ TAK ja see n-ö meetod, kuidas brändi ja strateegiat välja töötada, sai paika pandud lähteülesandes. Praeguseks ongi nii olnud, et see on toimunud avatud töörühmas, kuhu on kutsutud erinevaid sidusrühmasid ettevõtlusest laiemalt, mitte ainult kitsalt turismiettevõtlusest, ka kolmandast sektorist ja avalikust sektorist. Seega meie leiame, et see spekter, kes on esindatud, on olnud ikkagi väga laiahaardeline. Alati on ka küsimus, et kuidas defineerida sõna “rahvas”. Minu meelest on seal poolsada inimest kindlasti olnud.
Kas te saarlastena olete veendunud, et see on hea variant?
M.-R. A.: Tegelikkuses see logo on ju edasiviiva suunaga ja temas on sellist muretut elegantsi ja elurõõmu. Viitab sihikindlale liikumisele, vastupidavusele, sitkusele. Minu meelest on päris oluline, et see on selline sümbolitest koosnev märk. Näiteks võib leida kolmjala, mis viitab Kaali meteoriidi langemisele. Ta ei pane paika sellist konkreetset maamärki, kui me oleks näiteks linnuse pannud, siis oleks ta olnud selgelt Saaremaa märk. Aga praegusel kujul saab ta esindada kogu maakonda.
Kuidas saab seda märki kasutada näiteks käsitöö tegija?
M.-R. A.: Tegelikult me oleme proovinud erinevaid lahendusi ja pean ütlema, et sellest saab väga edukalt põletusmärgi teha. Seda me rääkisime ka ettevõtjate liidus, seal toodi välja, et see ei ole probleem vähendada ja oma tootele panna. Sealt saime me sellise positiivse noodi.
Järelikult märk jääb sellisel kujul. Täiesti uut märki ei tule?
M.-R. A.: Sellisel kujul, nagu on, ta jääb.
E. T.: Selle joonise või visuaali me võtame vastu nii ehk naa, sest raha on kulutatud. Selline ta tuli. Siis on meil järgmine etapp ehitada või juurutada, kuidas seda kasutusse võtta.
Kas 100 000 krooni (viimane kolmandik summast – toim) makstakse veel ära?
E. T: Praegu ei saa öelda seda.
Kas bränd peab toetuma teaduslikule alusele või sellele, et ta meeldib inimestele?
M.-R. A.: No siin tuleb jällegi mängu nüüd see meeldivus, et üks asi ei saa kunagi meeldida kõigile. Praeguse märgi juures, mis me oleme teinud, me oleme saanud n-ö kinnituse mitmetelt sidusrühmadelt ja positiivset fooni leidnud nendelt tutvustustelt, et see on hea märk.
Mis te Ö-tähest arvate?
M.-R. A.: Ma arvan, et maitseid on väga erinevaid. Ja iga brändi loomine on looming. Ma arvan, et brändi loomisel ei ole mõtet küsida iga inimese arvamust, bränd peab toetuma nendele faktidele, mis tõestavad, et see on õige.
Aga teie kui kodaniku arvamus? Kas see “Ö” märk oleks edasi arendatav?
E. T.: Kui ma vaatan seda Ö-tähte, siis me võime siin kodus öelda, et oi see on tubli, aga mis me selle Ö-ga Ameerikas peale hakkame?
Kas brändi loojad on võtnud arvesse kõiki arvamusi?
M.-R. A.: Nad teevad seda siiani. Nad ei ole öelnud, et siin meie töö lõpeb, et minge oma teed. Nad on samamoodi vastu tulnud, nad tegid küsitluse, mida me palusime. Samuti on tehtud töökoosolekuid aina rohkem ja rohkem. Arvamusi on erinevaid ja ma ei arva, et me peaksime ignoreerima nende inimeste arvamust, kes ütlevad, et neile meeldib see märk. See oleks ebaõiglane, kui nemad on vähem väärtuslikud oma otsustes.
Kuidas kommenteerite Saaremaa ja väikesaarte nimede teemat, mis on suure protestikirjana ka internetis liikvel?
M.-R. A.: Mina ei tea, kes neid nimesid sinna paneb ja kui usaldusväärne see on.
Me tegime intervjuusid reisikorraldajatega, et mis neile assotsieerub sõnaga “Saaremaa”, ja kui inimesed ütlesid, et Pädaste mõis, siis ei saa ju öelda üks ühele, et Saaremaa on ainult Saaremaa.
Kui minna välisturule, oleme me väga tugev bränd Saaremaa nime all. Loomulikult me esindame ka Muhumaad ja jagame ka nende materjale. See ei ole mitte mingisugune probleem olnud meile. Ja ka nemad on alati teretulnud olnud, et kiiluvees kaasa sõita.
Mille põhjal tehakse kahe aasta pärast järeldus, kas see bränd on läbi kukkunud või mitte?
M.-R. A.: No ma arvan, et selle kasutatavuse põhjal.
E. T.: No reaalselt me ei hakka kahte aastat venitama. Ega vastuvõtmise tingimus ei ole, et me hakkame mingite mõõdikutega mõõtma, et kuidas läheb.
Aga kui kahe aasta pärast ei taha keegi seda kasutada?
M.-R. A.: Kui kellelgi on tahtmist ja raha, millega teha, siis alati võivad inimesed millegi uuega tulla. Meil ongi maailm nii kiiresti muutuv, vaadake meie tehnoloogia siiret, meie maailm muutub nii kiiresti, et me ei saagi kõike ette ennustada.
E. T.: Võib-olla see märk läheb läbi, ja mida rohkem keegi kusagil võtab ja hakkab joonistama ja leiab võimaluse ajakirjanduses uhkelt levitada, et ärge võtke seda märki, võtke teine märk, Saaremaal on meil kaks juhtivat turismiorganisatsiooni, siis on veel mingeid asju paar, kõike on meil kaks, nüüd teeme veel kaks brändimärki ka – kas siis oleks täiuslik?
Küsis Raul Vinni
Loading ...
miks mulle tundub, et selle logo punnimine on kui elevandi tirimine läbi nõelasilma. on jah makstud ja siis? aga tulemus ei ole ju see.
Kardan, et inimestel kes seda brandi teevad, on sellest suuresti üksköik, kas hakkab toimima ja oma elu elama vöi mitte.
*kaubamärk peaks olema lihtne, selge ja kasutatav erinevatel marterjalidel, erinevas värvis ja suuruses, läbipaistvalt ja mustvalgelt.
*kaubamärk peaks kandma lihtsalt ja arusaadavalt sönumit tarbijale/turistile
*kaubamärk peaks olema unikaalne ja meeldejääv
… muidugi ega see Saarte Hääle poolt pakutud sinine Ö türgi poolkuuga ka parem ole, kuid suund on öigem…. ;)
Uskumatu on see, et raha jagatakse laiali,
tehakse mingi käkk kokku ja
avalikku konkurssi ei toimu!!!
Nii suure asja tegemiseks nagu Saaremaa märk, peaks olema üle Eestiline avalikult välja kuulutatud võistlus, kus saaksid kõik osaleda ja oleks võimalikult lai kandepind.
Aga nüüd on välja kukkunud sama õnnetus nagu Eesti märgi tegemisega. See tehti ka pool salaja valmis ja 13 milli pandi hakkama – tulemuseks hale käkk.
Korruptsioon ja vassimine!
200 000 pandi hakkama ja tulemust pole!
See märk pole ju mitte kuidagi Saaremaaga seotud,
mõtetu abstraktne visand. See mõtetu, kuigi ja värviline asi sobiks mõne lasteaia märgiks. Miku Manni lastaed :)
Aga sisu, kus on sisu?
Pealkiri on vale – alati on valik.
Ajalugu teeb oma valiku ja see käkk kaob ajaloo prügikasti nagu see Onia märk.
Seda ei saa mette lubada, et kogu saarte rahvas märki teeb ja valib,
siis läheb lake lahjaks – 300 000 krooni jagada 36 000 inimesega –
mitte midagi ei jää järele – iga mats saab ainult 8 krooni.
Seepärast tulebki märk teha väikse pundiga, hästi kaua ja salaja,
et keegi ei tea.
Asi pole ju märgis, raha on tarvis kätte saada. Ja kuna 200 000 on
juba nahka pandud, siis pole kuhugi kiiret, tasakesi veel nokitseda
paar aastat, siis saab ka ülejäänud 100 000 kätte :)
Mulle meeldib ö-märk oma ainulaadse vau-efekti pärast. Ja miks me eestlased (saarlased) peame kogu aeg mõtlema, et mis teised küll meist arvavad. Kui meeldib meile ö-märk, küll siis tulevad turistid ja uurivad, mis lõbusa tähega maa see küll on! See teine, rahaliselt kinnimakstud logo, on nii külm ja tavaline – selliseid terve maailm täis.
Selle projekti tellija on MTÜ TAK aga brändi-projekti rahastatakse LEADER-programmist (Liaison Entre Action de Developpement de l’Economie Rurale).
Läbikukkumise korral tuleb MTÜ TAKil see “euroraharaha” lihtsalt LEADER-programmi tagastada, ehk nagu kirjutises kirjas: “E. T.: Selle joonise või visuaali me võtame vastu nii ehk naa, sest raha on kulutatud” – nii lihtne see asi ongi.
SAAREMAA ON MAAILMA SÜDA,VAIMNE TIPP.PÄIKESE ALL EI TULE ALATI MÕELDA ÜHTE TULEKERA TAEVALAOTUSES,VAID INIMESI,KES SUUDAVAD MUUTA MAAILMA.KUI KEEGI ARVAB,ET EESTIT JA VEEL VÄHEM SAAREMAAD MAAILMAS EI TUNTA,SIIS LÄHITULEVIKUS SEE OLUKORD KARDINAALSELT MUUTUB.
Hunnik raha heategevuseks kulutatud ja mõne aasta pärast heidetakse nii see “brändi” kui ka Ö variant kõrvale, sest mõlemad ei hakka tööle. Ebaprofessionaalne lähenemine ei anna kestvat resultaati.
Järjekordne “nui neljaks” punnitamine, nii nagu selle monstrumist Võidusambaga Tallinnas. Enamusele ei meeldi , kõigile tuleb seletada (ehk manuaal koduseks tööks koguni kaasa anda), käkk mis käkk – aga vastu võtame ta niikuinii ja pärast vaatame , mis saab.
Kas 100 000 tuhat märgiraha on veel raiskamata ?
et mida me selle Ö -ga ameerikas peale hakkame…aga mida hakata maailmas peale märgiga,kus meri ja kala ja päike…asjad, mida kogu ilm täis- ei mingit kindla koha viidet !
Kogu seda logo/brändi-jama jälginuna on hing haige. Väga konkreetse logo pakkus välja Saarte Hääl, samas ei usu, et selle eest sentigi välja tuli käia, rääkimata 200 000+100 000 EEK-ust. Logo peab tõesti olema mõistetav hetkega, mitte vajama juurde n.ö. selgituskirja. Ja miks peaks see Ö olema hoobilt mõistetav näiteks Ameerikas, nagu väidavad “proffid”. Vaevalt et nendegi kirju sigri-migrigi kuskil kaugemal mõistetav on. Tulge palun mõistusele, raharaiskajad.
miks peakski see Ö ameerikas hoobilt mõistetav olema – just väga hea,kui ärgitab mõtlema ja uurima et mis värk on, loob heas mõttes intriigi.
Meri-kala-päike – pane kuhu tahes Marokost Pattayani ja teiseltpoolt tagasi. Ei tekita mingit huvi.
Volli mainib õieti, läbikukkumise korral saab raha tagasi maksta ja intervjuus on ka kaks nime toodud, kes asja eest vastutavad. Soovitan neil aegsasti raha koguma hakata, sest läbi kukkunud see ju juba on! Mida teevad tööandjad ja TAKi juhidka on?? Kas silmad kinni ja ei näe mis toimub?
Aga aru ma ei saa miks ei tehtud avalikku konkurssi + avalikku kavandite hindamist nt meie päevalehtedes. Eks see jälle ühe seltskonna mõttetu rahategemise värk ole vist.
Sellest Ameerika võrdlusest ei saa mina ka aru. Isegi soomlasele on raske selgitada, mis asi see “maakond” eestis on, sest isegi eestlasel on raske aru saada, mis asi on “maakond” ja “maavalitsus” ja “maavanem”. Saare Maakond on 1. järgu haldusüksus, ehk vahetult riigile alluv haldusüksus riigis – mÖh?.
Jättes kõrvale selle eesti haldusteritoriaalse jäotuste omapära vaid võtame Saare Maakonna olemasoleva sümboolika:
“Sinisel kilbil heisatud purjega hõbedane viikingilaev, mille pardal on seitse ümmargust kilpi reas. Laeva all, vapi tüvel kolm hõbedast lainelõikelist varrast.”
http://www.riigikantselei.ee/?id=2493
Ma saan aru, et “Welcometoestonia” puhul ei saa kasutada Eesti Vabariigi riigivappi aga võtaks Saare Maakonna siiski reaalselt riigilt tagasi, mitte ei ehita Saare Maakonna sisse teist Saare Maakonda (mis on suurem, kui esimene Saare Maakond)?!
Kui Kuressaare linn otsis avaliku konkursiga omale tunnuslauset ja -logo, siis oli lähteülesanne lihtne: “Konkursi eesmärk on leida Kuressaare omapära, ainulaadsust, huvitavust ning positiivsust kandev tunnuslause ning tunnusgraafika(logo), mida saaks kasutada linna tutvustamiseks Eestis ning välismaal.” See, et Kuressaare sai omale tunnuslause ja logo ei vähendanud kuidagi ametliku sümboolika kasutamist.
Anne Pikkovi pakutud tunnuslause “Kuressaare- heade tuulte pöörises” töötab ja konkursil olnud tööde hulgas oli isegi Katrin Seervald töö, mida pakuti Endla Tuutma poolt terve Saare Maakonna logoks.
(Kokku laekus Kuressaare tunnuslause ja logo konkursile 339 tööd.)
Ehk mitte “… Saaremaal on meil kaks juhtivat turismiorganisatsiooni, siis on veel mingeid asju paar, kõike on meil kaks, nüüd teeme veel kaks brändimärki ka – kas siis oleks täiuslik? ” vaid kolm brändimärki aga arusaadavalt ei saa SOL ja Maavalitsus ning Kuressaare linn omavahel läbi.
igasuguse jama eest antakse suurt raha. milleks see
Mina kutsun üles inimesi ütlema EI sellisele logole ;) kui rahava tahe ka ei loe, mis siis loeb?
Samas vöiksid saarlased hakata üles loetlema märksönu, mis iseloomustavad saaremaad a la kadakas, ö, muhedad ja laulvalt rääkivad saarlased, jne – alles selle tulemusel saaks hakata looma logo.
Nagu õele pealtnägija saates, vöiks töesti ehk logos ja sloganis kasutada ära seda et saaremaal asub euroopa keskpunkt.
ei siukest ametniku murra ükski vägi. tema ajab ikka oma jura kas või nui neljaks, peaasi et viimased sada tuhhi kätte saaks. tuleb järjekordne naljanumber evelyn ilvese stiilis. Aga Ö tähe autorid võiksid paralleelselt oma märki promoda ja mis peamine – tasuta. sellel märgil on lööki. Kõige tobedam vastus oli, et ameeriklastele ei ütle see midagi. Küll uudishimu paneb küsima.
Selle kolmesaja tuhande eest saab ehitada kümneid tuulikuid ja raha läheb asja ette.
Õpetus on siin:
http://www.scoraigwind.com
http://www.otherpower.com
-Aga kui kahe aasta pärast ei taha keegi seda kasutada?
M.-R. A.: Kui kellelgi on tahtmist ja raha, millega teha, siis alati võivad inimesed millegi uuega tulla.-
Kui midagi tehakse kogu Saare maakonna nimel, tulebki küsida Mihkli ja Maali arvamust ka..ja kannatlikult oodata, kuni nad end asjaga kurssi viivad ja seisukoha kujundavad.
Praegu tundub, et asja tehti enda jaoks ja enda huvides, sest nii ülbelt kelgitakse justku o m a raha eest tehtuga. Tegelikult on see euroopa raha aga selle endale saamiseks väideti end ajavat kogu maakonna huvi.
Nüüd on s e e raha kulutatud ja sama asja jaoks teised küsida enam ei saa. S.t. et võeti kõigilt parema asja saamise võimalus, raisati see võimalus ära ja arvatakse takkapihta endal kõvad teened olema…
Mina ei saa ühest aru – kui ei suudetud kogu seda protsessi rahuldavalt kommunikeerida kõigini, keda see puudutama hakkab k.a. Maali ja Mihkel, et nende arvamust teada saad juba lähteülesande koostamiseks, kuidas nad arvavad, et saavad hakkama brändi kommunikeerimisega välismaailma.
Ehk lihtsamalt, kui omadega ei oska , ei taha rääkida, kuidas nad välismaal rääkida oskavad.
mulle ka meeldib see tähelepanek, et Eesti saared asuvad Euroopa geograafilises keskpunktis. See on fakt.
Pealegi on meie saared kõige inimtühjemad saared Balti meres – siin on loodust rohkem kui inimesi.
Skandinaavias ilmselt töötab hästi ka Ö-sel , see tähendabki nende keeles Saare-maa.
Lääne-Euroopas ilmselt seostub midagi nimega Öland.
Lõuna-Euroopas jälle tuntakse ehk paremini ladina keelt ja seal kõneleb Osilia.
Aga mainitud ameerikas, hiinas ja austraalias teatakse kus on euroopa. Kui keegi teab, et on olemas ka Eesti, on juba väga hästi, Seal ei ütle Saaremaa mitte kellelegi mitte midagi.
Seal töötab seos euroopa kontekstiga ja euroopa keskpaik on kõnekas.
Kui veel lisada, et peaaegu inimtühjad saared ja vaba loodus, hakkabki looma. Looduspark ,linnuriik, mudaravi, saun, kalapüük, jaht, üks saar kus aeg puhkab, suremise saar, väärika vanaduse veetmise koht jne jne
Ühesõnaga, looduslik puhkepaik keset euroopat.
Euroopa on nagu lepatriinu, selg keskpunkti tähistavaid täppe täis.
http://en.wikipedia.org/wiki/Geographical_midpoint_of_Europe#Estonia
Loodan, et seda teemat hoitakse aktuaalsena seni, kuni on tulemus rahuldav nii saarlastele, turistidele…
25.05.10, 20:13 -le
iks sa kasutad minu kasutaja nime oma kommentaariks?