Welcome to Estonia Saaremaa moodi (8)

Welcome to Estonia Saaremaa moodi

 

Lugesin möödunud nädalal Saarte Hääles ilmunud artiklit ja veebikommentaare Saaremaa kaubamärgi kohta ja jäin mõtisklema, kas kodusaarel pole mitte käimas mikroversioon mõne aasta tagusest Welcome to Estonia diskussioonist.

Ekspert versus tavaline saarlane

Loen artiklit, vaatan logo ja loen kommentaare ning loen veel kord artiklit ja vaatan veel kord logo. Kuidas on inimesed ja eksperdid niivõrd erineval arvamusel? Heas mõttes tavaline saarlane näeb kirjut sigri-migrit, tunneb muret vikerkaarevärvide ja homoseksualismi seose üle ning pahandab selektiivsete Saare maakonna saarte üle, mis logo ümber rulli keeratud on. Ekspert näeb mobiilsust, uuenduslikkust ja aspektina seda, et noortele meeldib.

Uut Saaremaa logo ma brändiks puhtalt oma teadmatuse tõttu ei nimeta. Ma ei tea, kas peale logo ja sellega ebaloogilises seoses olevate tunnuslausete (”Meretarkus, 8000 aastat pärandit ja leidlikkust” ja ”Loomulik veetlus”) on üldsegi mingit taustsüsteemi, propageerimisprogramme, turundusüritusi, legende-lugusid, mis aitaks neil kinnistuda ja korralikuks kuvandiks muutuda. Kirju kunstiteos on segane, mobiilne ning logole peale vaadates ei leia ma tunnuslausetega ühtegi otsest seost.

Kellele suunatud?

Kellele see 300 000 kroonine meistriteos suunatud on? Kahjuks iseloomustab see logo nõrkust, kui seda kohe ei mõista.
Kui logo imetlejaks on välismaine turist, siis jäävad segaseks värviline sasipundar ja logo ümber rullitud saarenimed. Turist ei tule selle peale, et neid kaardilt otsima hakata või proovib neist välja lugeda ehk Saaremaa tunnuslauset. Ka see ei õnnestu, sest tekst on ju eestikeelne.

Liiatigi trükitakse osa reklaammaterjale mustvalgelt, mis pisikeses formaadis logo veel arusaamatumaks muudab. Ja kuna ei logo kujust ega sisust saa kuskilt aimu, et see peaks sümboliseerima Eesti suurimat saart, jääb ta võhikule kindlasti segaseks ega haaku ilma taustmaterjalita.
Kui uus märk on mõeldud saarlasele, siis on pahasti, sest saarlane ei paista nõus olevat kodusaare sellise futuristliku käsitlusega ja eelistaks midagi rahulikumat, konservatiivsemat. Me räägime ju traditsioonidest, mida sellesama tunnuslause järgi on juba 8000 aastat au sees hoitud.

Noore vaatevinklist

Pean ka ennast nooreks inimeseks ja saan selle lahterduse all ilusti oma arvamuse välja tuua. Logo meenutab mulle kirjut pannkooki, mis on kindlasti maitsev, olgu siis näiteks suitsukala ja värske salati täidisega või miski vikerkaarevärvides moosiga. Tekst logo ümber on justkui õlis kõrbenud ääred, mis on ka hirmus maitsvad. Nii et kui see logo oleks pannkook, sööksin ta hea meelega ära.

Kui ma peaksin aga oma mandrimaa sõpradele sellise visuaali kaudu Saaremaa olemust seletama, jääksin jänni, sest isegi minu tuttavate seas on Saaremaa teatud kui koht, kus saab juhtme seinast välja tõmmata, kadakapõõsaste alt maasikaid ja muulukaid otsida ja Panga pangalt värsket suitsulesta osta. Isegi suuremad suveüritused seostuvad pigem lõõgastumise kui mobiilsuse, värvide ja logost õhkuva närvilisusega.

Mis on Saaremaa sõnum?

Mulle meeldib selle logo juures uudsus, aga ma pole kindel, kas see on sõnum, mida Saaremaa enda kohta välja saata tahab. Mul on hea meel, kui Saaremaa turismiettevõtted selles kliendimagnetit näevad, olgu siis kundedel ükskõik millised soolised
eelistused. Mul on hea meel, et Saaremaa noored tajuvad, et kodusaar on mobiilne ja uudne. Veel parem meel on mul selle üle, et logo väljatöötamine ei maksnud kümneid miljoneid kroone.

Küll aga on mul kurb, et logo jääb arusaamatuks neile, kes peaksid ja võiksid sellest märgist innustuda, Saaremaale sõita ja sinna oma raha jätta. Ja kurb on minul ka sellepärast, et mandrimaalt vaadates tundub Saaremaa veel üks väheseid kohti kodumaal, kus saab lihtsalt aja maha võtta, ilma mobiilsuse, innovatiivsuse ja liigsete uuendusteta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)