Stalini-aegne Sõmera klubi ähvardab kokku kukkuda (8)

Kunagistest hiilgeaegadest, mil kohalikud noored Sõmera klubis tantsu vihtusid ja lapsed tsirkuseetendusi vaatasid, on jäänud vaid mälestused. Praegu aktsiaseltsi Hoolekandeteenused omandis olev Stalini-aegne ehitis kipub igast otsast lagunema ning tänavu kevadel tunnistas hoone avariilist seisukorda ka muinsuskaitseamet.

Olukord on keeruline, sest ühelt poolt on hoone kui “stalinistliku perioodi arhitektuuri silmapaistev ehitis” ning võetud sellisena 2004. aastal muinsuskaitse alla. Hoone omanikul ei ole aga pompoosse mälestisega suurt midagi peale hakata.

“Oleme küll võimalikult palju ruume kasutusse võtnud ja viinud majja nii kontori, kiriku kui ka juuksuriruumid, kuid seda on siiski vähe,” tunnistas AS-i Hoolekandeteenused Lääne-Eesti juht Hillar Kraanvelt. “Oleksime hoone isegi kasutusest maha võtnud, kuid kuna see on seotud üldise küttesüsteemiga, siis seda ei saanud teha,” sõnas ta, lisades, et ainuüksi kütte eest tuleb aktsiaseltsil aastas tasuda 300 000 krooni.

Paneb käsi laiutama

Sõmera klubihoone tulevik paneb käsi laiutama ja ohkama kõiki, kes peavad maja saatuse osas otsuseid tegema. “Võib-olla on mõnel investoril toredaid ideid,” pakkus Kraanvelt, kes on probleemist rääkinud ka Kärla valla esindajatega. “Nemad ka seda maja endale ei taha,” teadis Kraanvelt, lisades, et loomulikult on majal potentsiaali kas või ooperipäevade etenduse korraldamiseks, kuid enne tuleb see korda teha, siis saab hakata välja pakkuma. “Meie suunitlus on siiski klientide eest hoolitseda, mitte aga kontserdikorraldajaks hakata,” sõnas Kraanvelt.

Ka Sõmera hooldekodu juhataja Helle Kahm on nõutu. Isegi kui mingi remondiraha on olemas, ei või katuseparandamisekski iga ehitusfirmat kasutada, sest ehitajal peab olema litsents ja muinsuskaitseameti luba. “Oleme tellinud katuse seisukorra hindamiseks ekspertiisi, see on kõik, mis praegu teha saab,” tõdes ta.

Kuid muinsuskaitseamet leidis hoonet inspekteerides, et katuse läbijooksmine on põhjustanud niiskuskahjustusi nii tööruumides kui ka saalis ja lavatagustes ruumides. Järelevalveosakonna Saaremaa vaneminspektorid Mihkel Koppel ja Rita Peirumaa tuvastasid, et pööningu vahelagi on soojustamata ja talvisel ajal on soojakadu väga suur. Lisaks on lume sulamine põhjustanud fassaadilt krohvi irdumist, samuti niiskuskahjustusi siseruumides ning pesuruumides on seintel hallitus, kuna ruumides puudub ventilatsioon.

Vaja 30 miljonit krooni

Kärla endine vallavanem, praegune vallavolikogu liige Toivo Vaik, kes koolipoisina on ise Sõmera klubi laval näitemängu teinud, räägib, et 2007. aastal tekitas see maja Kärla vallas võimupöörde. “Toonane võimukoalitsioon arvas, et see on parim lahendus valla rahvamaja tarbeks,” mäletab Vaik.

“Lasime teha esialgse ehitusekspertiisi, mis näitas, et remont maja päästmiseks läheks maksma juba 10 miljonit krooni,” rääkis ta. Erinevatel mitteametlikel hinnangutel oleks maja lõplik kordategemine läinud maksma oma 30 miljonit. Sellist raha polnud kusagil silmapiiril, sest ees
ootas valla veeprojekti käivitamine.”

Vaigu sõnul oleksid ainuüksi maja ülalpidamiskulud tagasihoidlike arvestuste kohaselt ulatunud juba üle poole miljoni krooni aastas. “Kuna otsustajate hulgas oli kahtlejaid, siis nemad ka aitasid meil selle otsuse tühistada ja võimu ära pöörata,” sõnas Vaik. Ta lisas, et kui Sõmera klubihoone oleks tollal Kärla vallale saanud, siis ei tea, mida sellega nüüdses majanduslanguses oleks peale hakatud.

“Muide, kubatuurilt on praegu kavandatav Kärla rahvamaja vaid täpike Sõmera klubihoonest,” märkis põline Kärla mees, kes usub, et tegemist on unikaalse ehitisega, aga selle kordategemine peaks olema sada protsenti riigi mure.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)