Laske lapsega läbi!

Laske lapsega läbi!

OOTAMATU KOHTUMINE: Rattaga Veere poole teel olnud Svedlanna Babenkovat üllatas kohtumine pisikese loomaga, kes osutus kärbiks.
Foto: Svedlanna Babenkova

Teisipäeval üllatas Pidula forellikasvanduse juurest Veere poole rattaga teel olnud Svedlanna Babenkovat kohtumine ühe pisikese loomaga – kärbiga, kes agaralt oma poegi üle tee tassis.

“Keegi vudis mulle vastu, esimese hetkega jäi selline mulje, et see on üks lind, aga miks ta jookseb, seda ma aru ei saanud,” kirjeldas naine ootamatut kohtumist, lisades, et esmapilgul ei saanud ta ka aru, et jooksjal poeg suus on. “Vaatasin, et tuleb ja tuleb, sain ratta pidama ja otsisin kotist fotoka, tema aga läks vupsti paremale poole kraavi, vudis seal mööda pikka rohtu ja siis kadus ära,” rääkis ta.
Svedlanna helistas oma õele, kes seal lähedal elab, ja uuris, mis huvitavad loomad sealkandis ringi liiguvad. Kuni Svedlanna telefoniga rääkis, vudis kiire loomake aga uuesti tagasi, märkas naist ja vupsas uuesti kraavi.

“Ootasin teda, aga ei näinud, mõtlesin, et sõidan rattaga edasi Veere poole, kus ma elan, aga tema tuli mööda teed mulle vastu hoopis ja siis ma nägin, et tal on poeg suus. See oli tal teine poeg juba hambus, keda ta tassis, sest kaks korda ma nägin teda liikumas, järelikult viis ta lihtsalt poegi ühest kohast teise,” jutustas naine, kelle sõnul oli vaatepilt, kuidas kärbimamma oma poega üle tee tassis, äärmiselt äge ja huvitav. “Ta oli võrratult ilus, selline imeväike loomake, kes kogu aeg liikus üht ja sama marsruuti pidi,” märkis ta.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles pilti vaadates, et seda, kas loomal on hambus poeg või saak, ei julge ta pildi kvaliteedi ja kauguse tõttu väga kindlalt öelda, kuid tundub siiski, et pildil on poega tassiv emasloom (tassitaval loomal paistab tumedam lakk, mis on pojale iseloomulik). “Kui oli poeg, siis on tegemist emase kärbiga, kes millegipärast oma poegi teise pessa tassib. Seda siis kas poegadega pesa häirimise, avastamise vm pärast. See on paljudel metsloomadel tavaline käitumine,” selgitas ta.

Talvi sõnul on kärp Eestis, sealhulgas ka Saaremaal tavaline pisikiskja (Saaremaal elavad peale kärbi veel saarmas, tuhkur, nirk, metsnugis). Kärp elab mosaiiksel maastikul (talumaastiku-metsa piir, lehtmetsad, vooluveekogude kaldabiotoobid jms), eelistades just erinevate elupaikade piirialasid ehk ökotone.

Saaremaal on talle palju sobilikke elupaiku ja varjumist-sigimist-saakloomade jahtimist soodustavaid maastikuelemente (nt talumaastik, kiviaiad, vanad õõnsustega lehtpuud, väikesed metsaojad-kraavid). Kärbi saagiks on kõik loomad, kellest ta jõud üle käib: närilised, linnud, kahepaiksed. Kärbi eluiga ulatub kuni 10 aastani, looduses on see muidugi enamasti palju lühem. Aastas on kärbil üks 5 kuni 10 pojaga pesakond. Inimestele ja koduloomadele ta ohtlik ei ole.

Kanu murrab Saaremaal sagedamini pisikiskjatest metsnugis. Et kärp oleks kanu või küülikuid murdnud, sellised teated on Talvi sõnul üliharvad. “Inimene võiks kärbi naabrusest pigem heameelt tunda, reguleerib ju kärp oma saagiküttimisega hoonete sisemuses ja ümbruses inimesele tüütute näriliste arvukust,” sõnas Talvi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)