Mis Saaremaa kalanduspiirkonnas tehtud või teoksil

Mis Saaremaa kalanduspiirkonnas tehtud või teoksil

KALAMEESTE MURE: Kalurid on võitluses kormoranidega alla jäänud.
Foto: Peeter Kukk

MTÜ Saarte Kalandus arengustrateegia võeti vastu eelmise aasta maikuus. Möödunud üheteistkümnele kuule tagasi vaadates võib öelda, et tegevusgrupp on koostöös kohalike ettevõtlike kalandustöötajatega arengustrateegia ellurakendamisega sel perioodil üsna hästi toime tulnud.

Kalanduspiirkonna säästva arengu meede on uus kõikide jaoks. Meie piirkond on esimeste seas, kus arengustrateegia rakendamise esimesel etapil on toime tuldud kahe taotlusvooru korraldamisega kõigile viiele teljele, projektide hindamisega ja nende heakskiitmistega üldkoosolekutel. Esimeses voorus esitati kaheksa projekti kogusummas 6,3 miljonit krooni ja kõik said heakskiidu. Mõned neist on juba ellu viidud, osa taotlejatest toimetavad objektidel.

Lümanda ja Salme vald saavad sadama

Teise taotlusvooru kaheksast projektist seitse on hindamiskomisjonilt saanud hinnangu kogusummas 12,66 miljoni krooni eraldamiseks. Heameel on, et neli projekti on suunatud sadamate renoveerimise esimesele etapile, nende hulgas on ka kaks kohaliku omavalitsuse sadamat, Lümanda ja Salme. Selgituseks peab ütlema, et Euroopa Kalandusfondi rahastamise toel renoveeritud väikekalasadamad tohivad teenindada ainult kutselisi kalureid.

Kõikide projektitaotluste lühikirjeldustega on võimalik tutvuda www.saartekalandus.ee .
Kolmas taotlusvoor lõppes 14. mail ja neljanda vooru avame augustis. Meie piirkonnale eraldatud rahajääk selleks aastaks on hetkel ligikaudu 6,8 miljonit krooni.
Et olla õigel kursil arengustrateegia rakendamisel kalanduspiirkonna arendamisel, on kogu perioodi vältel tehtud tihedat koostööd põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna, PRIA kalandustoetuste büroo spetsialistidega.

Meie maakond on väike, rannajoont aga piisavalt palju ja seepärast on väga oluline, et meri suudaks püünistesse kala anda ja mere- või kalaturistidel oleks võimalik randlastelt mitmesuguseid teenuseid osta. See omakorda suurendab randlase sissetulekuid. Korras sadamakaid ja ilusad rannad võiksid olla vaba aja veetmiseks eelkõige kohalikule elanikule.

Meeldivamad sõnumid

Oleme kalanduspiirkondade esindajatega suutnud teha selgitustööd, et multifunktsionaalse sadama renoveerimiseks on mõistlik taotleda projektitoetust samaaegselt nii EKF-i kalanduspiirkondade säästva arengu kui ka EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, vältimaks tööde dubleerimist, saavutada kokkuhoiuefekti ja suurendada kasutegurit.

Meie murejuttu on kuulda võetud ja 14.05.2010. a piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede võimaldaks nüüd esitada projektitaotlusi ka huvipaatide sadamaosa renoveerimiseks või ujuvkaide muretsemiseks. Siis oleks kogukonnas üks ilus kaasaegne kodusadam kõigile avalikuks kasutamiseks. Kalapaatidele mõeldud sadamaosa rahastatakse Euroopa Kalandusfondist.

Kalandusnõukogu 10. mai istungi päevakorras oli EL-i kalanduspoliitika tulevik ja anti ülevaade EL-i tasandil toimunud arutelust. Käsitleti EKF-i ühismeetmete ja uute turgude arendamise kampaaniaid ning kinnitati toetuse kasutamise kava.
Põllumajandusminister allkirjastas EKF-i meetme 4.1. kalanduspiirkondade säästva arengu määruse muudatuse, mille eelnõud tutvustasime MTÜ üldkoosolekul ja mis on vastutulek kalanduspiirkondadele ja projektitaotlejatele. Määruse muudatus peaks lähiajal jõudma e-õigusesse.

Käesoleva meetme 4.1. määruse muudatustega on loodud soodsad tingimused eelkõige KOV-i projektitaotlustele – 100% toetust! Loodame, et kohalikud omavalitsused saavad innustust ja leiavad inimressurssi kalandussektoriga koostöö tegemiseks.

Kormoranid ja hülged endiselt mureks

Pöördusime palvega riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi poole korraldada ümarlaud hüljeste ja kormoranide arvukuse ohjeldamise teemal. Soovisime käsitleda kalurile olulist teemat, kusjuures arutelus osaleksid ministeeriumide esindajad, seadusetegijad, mere- ja kalateadlased ning kalurite esindajad.

Saime Mart Jüssilt vastuse, milles on kirjas, et riigikogu keskkonnakomisjon palus meie pöördumise suhtes seisukohta nii keskkonna- kui ka põllumajandusministeeriumilt. Arutelu tulemusena leiti, et hetkel on hüljeste ja kormoranide tekitatud kahjude kompenseerimiseks ja ennetamiseks välja töötatud süsteem piisav ja lähiajal ei ole kavas midagi ümber vaadata.
Kirjas seisab veel, et keskkonnakomisjoni menetluses on kalapüügiseaduse muutmise seadus, sügisel on planeeritud laiemaid arutelusid seaduse muutmise teemal.

Aruteludesse kaasatakse ka kalandusorganisatsioonide esindajad. Rannakalurite tuleviku ning hüljeste ja kormoranide ohjeldamise arutelu toimus ka 5. aprillil riigikogu infotunnis ja selle kohta saavad huvilised interneti vahendusel stenogrammi lugeda.

Tiiu Kupp
MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)