Eesti jaoks on lõppev nädal ajaloolise tähtsusega – nimelt langetas Euroopa Komisjon positiivse otsuse meie eurotsooniga liitumise küsimuses. Suhtumist võib ju olla mitmesugust, kuid euro tulek tähistab siiski meie arengus ühe etapi möödumist ja teise algust. Samas ei tasuks unustada, et meie liitumine Euroopa valuutasüsteemiga leiab aset mitte just kõige paremal ajal.
Nädala alguses saabus uudis, et eurotsooni ühe nõrgema lüli Kreeka maksejõuetuse oht tõukas Euroopa Liidu (EL) maid looma ühtset mehhanismi kogu eurotsooni päästmiseks. Kui Eesti euroga liitumine tõepoolest teoks saab (lõplik otsus ses küsimuses langetatakse lähema kahe kuu jooksul), tuleb ka meil selles päästeoperatsioonis osaleda. See ei ole aga eriti odav ettevõtmine.
Et toetada rahalistesse raskustesse sattunud regiooni maid ja päästa euro, langetasid EL-i rahandusministrid otsuse luua erifond suurusega 750 miljardit eurot. Finantsturge see erakorraline meede vähemalt nädala esimestel päevadel rõõmustas: tulemuseks oli euro kursi ja börsiindeksite tõus kogu maailmas. Samas torkab silma radikaalne muutus Euroopa Keskpanga (ECB) poliitikas: nimelt teatas pank nädala alguses, et on valmis loobuma ühest oma tähtsaimast võttest võitluses inflatsiooni vastu ja kavatseb tulevikus järelturul kokku osta nii riiklikke kui ka erasektorite võlakirju.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
Lisa kommentaar