Suurem osa saarlastest on digilevile üle läinud (10)

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on saarlased olnud digi-TV-le üleminekul ääretult aktiivsed. “Oleme saanud palju positiivset tagasisidet ja usutavasti kuulnud kõige vähem sealsetest probleemidest,” ütles Pihel Saarte Häälele.

Täpset perede arvu, kus digilevile veel üle mindud pole, ei osanud ta siiski öelda, sest kõnealune number võib muutuda iga päevaga. “Hinnanguliselt võib selliseid kodusid, kus näeb täna vaid kolme eesti kanalit, Saaremaal olla üle kahe tuhande,” pakkus Pihel.

“Paljud neist on üksi elavad vanad inimesed, kes vajavad selles asjas nõustamist ja praktilist abi,” selgitas ta ja märkis, et digilevile ülemineku meeskond palub seetõttu nii omavalitsustel kui ka külaaktiivil “lahtiste silmadega ringi vaadata ja vajadusel appi minna”, sest enne 1. juulit tuleb inimestel kindlasti soetada kas digiboks või teler, kus boks juba sees.

Uuringufirma TNS Emor küsitleb jooksvalt iga kuu üle 1500 inimese, et ülevaade digilevile üleminekust oleks täpne ja ajakohane. Selle alusel saab analüüsida olukorda kogu riigis, aga mitte päris maakonna tasandil. “Jaanuaris oli kogu Lääne-Eestis (saared, Läänemaa, Pärnumaa – toim) kokku 11 000 peret, kes nägid vaid kolme eesti analoogkanalit,” nentis Pihel. Nende perede arv jaguneb proportsionaalselt elanike arvuga maakondades. “Sestap võib öelda, et suurem osa saarlastest oli juba aasta algul digilevile üle läinud,” rõõmustas ta.

Eesti inimesed on Jüri Piheli sõnul üleüldse digitaaltelevisioonile üleminekuga hästi kaasa läinud. “Kogu aeg on oldud pisut ees sellest prognoosist, mille me rahvusvahelise kogemuse baasil koostasime,” tunnistas ta ja avaldas arvamust, et üleminekuaeg on seega olnud paraja pikkusega. Kahe aasta jooksul on inimestel aega olnud uusi vastuvõtjaid osta ja vajadusel antenne kohendada ning samal ajal on saatjate eest vastutav AS Levira saanud välja selgitada levi mõttes probleemsed kohad, et teha võrkudes vajalikke uuendusi.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni korraldatud digiküla konkursi võitja ei selgu aga niipea, kuigi esialgu plaaniti võitja välja kuulutada juba 14. mail. “Huvi konkursi vastu oli suur, aga ilmselt sai tähtaeg liiga lühike, sestap pikeneb konkursi tähtaeg 1. juunini,” nentis Pihel. Praeguseks töötab tasuta eesti kanalite edastamisel juba 30 telesaatjat üle Eesti.

“Nende hea planeering oleks olnud võimatu tarbijate tagasisideta vastuvõtu tegeliku olukorra kohta riigis,” arvas Pihel. Ta kinnitas, et Eesti on olnud digilevi alal suunanäitajaks paljudele teistele Euroopa riikidele nii selle tehnoloogilistes kui ka ülemineku korraldamise küsimustes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)