Rootsi ärihaist on saanud Saaremaa suurim eramaaomanik (8)

Rootsi ärihaist on saanud Saaremaa suurim eramaaomanik

Foto: Bo Cederqvist

Rootsi suuremate metsaomanike hulka kuuluv multimiljonär Jonas Wahlström on viimase kahe aastaga ostnud Saaremaalt kokku 7000 hektarit metsa ja maad ning muutunud suurimaks eramaaomanikuks Saaremaal.

Hinnanguliselt kuni 150 miljoni krooni eest Saaremaa metsi ja maid ostnud Wahlströmi Kinnisvaraäri käib läbi osaühinguga Metsnik, mille omanikuks on Wahlströmi juhitud Rootsi investeerimisfirma AB Custos. Praeguseks on Metsnik Saaremaal kokku ostnud 6312 hektarit metsa ja 876 hektarit põllumaad, mida on kokku kaugelt rohkem kui ühelgi teisel maaomanikul Saaremaal. Samal ajal ostab Metsnik kokku maid ka mujal Eestis, sealhulgas meie naabersaarel Hiiumaal.

Saaremaal on Metsnik kõige enam ostnud maid Leisi vallas, kus abivallavanem Enno Reisi sõnul on rootslastel valdusi samapalju kui kohalikel metsafirmadel kokku. “Numbrid on päris suured ja pidevalt tuleb juurde. Ostetakse nii metsaga kui metsata maid, ostetakse oksjonilt, eraisikutelt ja metsafirmadelt,” teadis Reis.

Kokkuostetud mets võib minna Rootsi pensionifondidele

Spetsialistide hinnangul on Metsniku poolt kokkuostetud metsad väheväärtusliku puiduga, kus palgimets peaaegu et puudub. Kohalikud metsafirmad on Metsnikule müünud põhiliselt selliseid metsatükke, kus on seadusega lubatud raided teostatud ja kus lähima paarikümne aasta jooksul tulu loota ei ole.

Ka riigimetsade oksjonil ostis Metsnik reeglina vaid neid tükke, millele teisi huvilisi ei leidunud ja mis saadi Skandinaavia mõistes kätte üliodavalt. Umbes 40 protsenti riigimetsaoksjonitel omaniku leidnud kinnistutest oleks jäänud müümata, kui neid poleks ostnud Metsnik. Seevastu väärtuslikele metsatükkidele Metsnik konkurentsivõimelisi pakkumisi ei teinud.
Jonas Wahlströmi juhtimisel toimuv metsa kokkuostmise loogika jääb nii mõnelegi kõrvaltvaatajale üsnagi arusaamatuks. Suhteliselt usutavana tundub siiski võimalus, et mingis perspektiivis müüakse kokkuostetud kinnistud vaheltkasuga edasi näiteks pensionifondidele.

Pensionifondide versiooni peab realistlikuks ka erametsakeskuse Saaremaa tugiisik Mati Schmuul. Raiutud metsadele kasvab ju aastatega peale võsa või looduslik mets, mis sobib hakkpuiduks, ja sel juhul maa väärtus kindlasti tõuseb. “Kui biokütust läheb seoses uue kombijaamaga ikka rohkem ja rohkem tarvis, siis iga asi, mis metsas püsti on, maksab,” arutles Schmuul. “Sellisel juhul ei hävi pensionifondi raha kuskil börsil, vaid toodab iga päev juurde, ilma et sa peaksid sinna veel kulutusi tegema,” lisas ta.

OÜ Metsnik juhatuse liige Rüllo Paas kinnitas Saarte Häälele, et nende eesmärk on kokkuostetud metsa majandada. “Istutada, hooldada, raiuda, nii nagu metsaseadus seda ette näeb. Kui me suudame omaniku käest osta raiutud metsa ja seda veel edasi väärindada, siis meie eesmärk ongi see,” ütles Paas, kelle sõnul on Metsnik ostnud maad ka mujal Eestis, sest Saaremaal tuleb ühel hetkel vesi vastu.

Osa maad läheb tuulepargi rajamiseks

Lääne-Eestis ja Saaremaal tuuleparke ehitada kavatsev Rootsi tuulegeneraatorite projektfirma Eolus Vind AB teatas hiljuti lepingu sõlmimisest Jonas Wahlströmi juhitud Custosega, mille kohaselt kavatseb ettevõte taotleda luba tuuleparkide rajamiseks põhiliselt Saaremaal asuvatele Custose omanduses olevatele metsa- ja põllumaadele.

Eolus Vind AB juhatuse liige Ingvar Svantesson ütles eile Saarte Häälele, et neid huvitavad eriti just Custose omanduses olevad suured põllumaa-alad. “Seetõttu oleme ka väga huvitatud kokkulepetele jõudmisest kohalike põllumeestega – kui meil avaneb võimalus tuulikuid püsti panna, siis on ka kõnealuse maa kasum suurem. Selline tegevuskäik on väga populaarne ka mujal riikides ja aitab põllumeestel omakorda paremini majandada,” selgitas Ingvar Svantesson.

Ajakirjandust vältiva Jonas Wahlströmi endaga Saarte Häälel vestelda ei õnnestunud. OÜ Metsnik vahendusel teatas Wahlström, et kuna firma pole börsil noteeritud, siis on nende poliitika intervjuusid mitte anda.

Ain Lember, Kertu Kalmus, Ragna Roi


Kes on Jonas Wahlström?

Pikemalt käsitleb Jonas Wahlströmi tegemisi 2006. aasta augustis Rootsi ajakirjas Affärsvärlden ilmunud artikkel “Saladuslik maaomanik”.
Artikli autori sõnul on Jonas Wahlström Rootsi börsi üks rikkamaid mehi ja paljude suuräride taga olev aju, kes on saladuslikult saanud Rootsi üheks suuremaks metsaomanikuks.

2006. aastal ostis ta Ericssoni suurosanikult Archibald Hamiltonilt 133 miljoni Rootsi krooni eest suure maavalduse. Nimetatud maaost oli Rootsi äriilmale väga suur üllatus, kuna maa oli selle perekonna käes olnud üle 230 aasta. Valduse koosseisu kuulus suur mõisakompleks ning 1800 ha põllumaad ja metsa. Kinnistu ostnud Wahlström oli avalikkusele täiesti tundmatu, teda tunti vaid Stockholmi finantsringkondades.

Siiski oli Jonas Wahlströmi äritegevus pälvinud ajakirjanduses suuri pealkirju juba 1996. aastal, kui ta ostis Stockholmi saarestikus ära terve Askö saare, mis tekitas avalikkuses suurt pahameelt, sest Askö saarel asub Stockholmi ülikooli mereuurimiskeskus. Kahtlustati, et Jonas Wahlström võtab saarelt kogu metsa maha ja hävitab loodusliku tasakaalu. Lugu lõppes sellega, et Wahlström müüs saare ostuhinnaga uuesti maha, kusjuures pool raha saare tagasi ostmiseks tuli Rootsi kuningalt.

Artiklis mainitakse, et Jonas Wahlströmist leidub pressifotosid väga vähe. 2006. aasta seisuga ei olnud ta andnud ka ühtegi suuremat intervjuud. Wahlström ei käi kunagi rätsepaülikonnas, vaid mustas nahktagis ja lipsu pole tal kunagi ees nähtud. Ainuke ekstravagantsus, mida ta endale lubab, on Kuveidi sõjast läbikäinud tõeliselt suur Hummer.

Jonas Wahlström on kahekordse kõrgharidusega, lõpetanud Stockholmi ülikooli tsiviilinsenerina ja majanduse erialal. Öeldakse, et ta on äärmiselt tark, äärmiselt hea analüüsivõimega ja oskab väga hästi arvutada kõike seda, mis puudutab kasumi teenimist. Ta alustas aktsiate ostmisega gümnaasiumiajal ja tal on väga hea nina heade tehingute peale.
Isiksusena peetakse teda vaikseks ja tagasihoidlikuks. Ülemusena on ta väga külm ja kalk ning äärmiselt kalkuleeriv.

50-ndates eluaastates Jonas Wahlström on olnud kogu aeg Rootsi finantssfäärides üks salapärasemaid ja samal ajal ka üks edukamaid tegelasi. Alustanud tühjade kätega, hinnati tema varanduse väärtuseks 2006. aastal umbes pool miljardit Rootsi krooni. Tal on investeeringuid nii metsanduses, IT-valdkonnas kui ka energiasektoris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 986 korda, sh täna 1)