Saarte Liinid on sadamate rekonstrueerimisega ette võtnud ambitsioonika ja äärmiselt tänuväärse projekti, mis on laevaühenduse edasiarendamise lahutamatuks osaks. Samas sisaldab Saarte Liinide pressiteade nii palju vastuolusid ja on sedavõrd ebaprofessionaalne, et jääb mulje, justkui poleks see Saarte Liinide juhtkonna kirjutatud.
Tegelikud faktid on järgmised. Parvlaev Muhumaa on ehitatud vastavuses kõigi projektidega, sobivaks just Väinamere liinidele ja sadamatele ning on oma sobivust ka praktikas tõestanud. Saarte Liinid on korduvalt oma avaldustes tunnistanud, et viga on nende projektis.
On ülim aeg lõpetada esinemine illusioonidega, nagu suudaks meie üks laev üles kangutada tugeva Heltermaa sadama, ja keskenduda kriisiolukorra lahendamisele. Iga mees peab tegema oma tööd ja kui see töö tehtud oleks, oleksid sadamad ohutud, meie laevad terved ning laevaliiklus saar-te ja mandri vahel toimiks nagu peab. Pikisilmi oodatud valge laev on kohal, nüüd võiksid sadamad ka lõpuks korda saada.
Praegu on Saarte Liinid korraldanud tõsise kriisi Hiiumaa argielus ja majanduses. Ootame, millal koguneb Saarte Liinide nõukogu antud olukorra analüüsimiseks ja lahendamiseks. Kindlasti ei ole juhatuse liikmed täitnud oma hoolsuskohustust. Samuti oleks huvipakkuv saada ülevaade sellest, kuidas on kasutatud sadamate rekonstrueerimiseks eraldatud poolt miljardit krooni.
Saarte Liinide valduses oli kogu info laevaprojekti kohta ning laevaprojekti ei ole vahepeal muudetud.
Saaremaa Laevakompanii on alates laevaehitusprojekti alg-faasist kogu aeg jaganud informatsiooni ja kooskõlastanud tegevusi sadama valdajaga Saarte Liinid, veeteede ametiga ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
2006. aasta 28. septembril andis Saaremaa Laevakompanii laeva projektdokumentatsiooni üle Saarte Liinidele. Sellest hetkest ei ole laeva veealuses osas, sõukruvide osas, süvise osas ega ka pealesõidu tõusunurga osas (tuletame meelde, et septembris 2009 püüdis Saarte Liinid edutult lükata endalt vastutust vale kõrgusega ehitatud kaldarampide eest) toimunud mingeid muudatusi. Heltermaa sadama rekonstrueerimiskava esitati Saaremaa Laevakompaniile 15. oktoobril ehk 17 päeva hiljem.
Seega olid sadama rekonstrueerimiskava koostajatel ja sadamate projekteerijatel vajalikud alusmaterjalid (k.a sõukruvide läbimõõt ja informatsioon tõmbe-/tõukejõududest, mis kulub laeval täiskiiruse saavutamiseks) õigeaegselt olemas. Laeva sildumisoperatsioonidel kasutatakse laeva ohutuse huvides ja kaide kahjustuste vältimiseks reeglina väikesi käike ega rakendata täielikult sõukruvide võimsust. Seda kahetsusväärsem on, et põhjaplaadistuse konstruktsioon ei ole vastu pidanud isegi laeva aeglasel liikumisel sadamaalal.
Uued parvlaevad on disainitud Heltermaa ja Rohuküla sadama veetasemega toimetulekuks.
Saaremaa Laevakompanii uued parvlaevad on projekteeritud vastavalt veeteede ameti poolt deklareeritud veeteede sügavustele ning sadama valdaja Saarte Liinide poolt deklareeritud sadama parameetritele, näiteks kaldarambi liikumine veetasemega +80 kuni –60 cm. Lisaks sellele, et laevad on projekteeritud ametliku informatsiooni alusel, ei ole veetase parvlaevale Muhumaa praktikas kordagi takistuseks saanud.
Mudelkatsetused viidi läbi Saksamaal Hamburgis HSVA keskuses, kus katsetati 1/10 skaalas mudelil laeva kiirust, püstivust, jääläbivust ja sõitmist madalatel sügavustel (kanalis) Rukkirahu ja Heltermaa kanalile maksimaalselt sarnastel tingimustel. Katsetused läbis laevamudel eeskujulikult, mida on kinnitanud ka laeva senine tööpraktika.
Katsetuste tulemused on olulised laeva projekteerijale ja ehitajale, veendumaks laeva vastavuses lepingu tingimustele. AS Saarte Liinid pole katsetuste tulemuste vastu kunagi huvi tundnudki.
Muhumaa sõukruvid ei tekita seniste laevadega võrreldes võimsamaid vooge.
Uute parvlaevade välised parameetrid ei erine oluliselt olemasolevate laevade parameetritest, küll aga on uutel laevadel paremad kiirusnäitajad, manööverdusvõime, kõrgem efektiivsus ja suurem sõidukite mahutavus. Väited Muhumaa liigsest võimsusest on samuti valed – näiteks St Ola ja Muhumaa sõukruvide võimsus on mõlemal 4000 kW, ent Muhumaa võimsus jaguneb pooleks ahtri ja vööri vahel, St Ola võimsus on täismahus ahtris.
Sadamates esines ohutusprobleeme ka varem, teised parvlaevad on korduvalt tõsiselt viga saanud.
Sadam on juba pikka aega olnud ebakvaliteetselt ehitatud ja kujutanud laevadele potentsiaalset ohtu. Meile teadaolevalt on põhjaplaadistus paigast nihkunud ka seni liinidel olnud laevade poolt kasutatavates kaides. Tõestuseks sellele on Heltermaa sadamas välja tõstetud põhjakai, kus parvlaev Muhumaa pole kunagi sildunudki, rambiesine plokk.
Heltermaa sadama kai nr 3 ääres toimus sama erosiooniefekt 2007. aastal ning parvlaeva St Ola sõukruvi sai vigastada. Alates St Ola juhtumist oli Saarte Liinidel ja sadama projekteerijatel võimalus veel kord läbi mõelda uue laeva kaiäärse põhja kindlustus ning keegi ei saa väita, et sadamad töötasid “vanade” laevade ajal ideaalselt ning nüüd on uue laeva tuleku tõttu toimumas midagi täiesti enneolematut.
Saaremaa Laevakompaniil on laevapargi reserv alati olemas. Samas on üksnes viimase kolme aasta jooksul olnud kokku kümme tõsisemat juhtumit, kus Heltermaa, Rohuküla, Kuivastu ja Virtsu sadamas on kahjustusi saanud parvlaevad Scania, Ofelia, Regula ja St Ola. Enamiku juhtumite puhul on Saarte Liinid oma viga tunnistanud ja kahjud meile hüvitanud.
Viimane juhtum parvlaevaga St Ola Kuivastu sadamas, kus tuvastati laeva põrkumine veealuse takistusega sadama territooriumil, alles ootab lahendust ja nõuab laeva dokkimist. See, et Saaremaa Laevakompanii on ühe laeva müünud, ei puutu mingil moel Heltermaa sadama ehitustöödesse ega vigadesse Saarte Liinide tellitud projektides, kus on selged erinevused püstitatud lähteülesannetes ja teostatud projektides. Saaremaa Laevakompanii teeb oma tööd, AS Saarte Liinid võiksid püüda enda omaga hakkama saada.
Tõnis Rihvk
Saaremaa Laevakompanii
juhatuse esimees
Loading ...
Äi see kena jutt! Eks igal inimesel on vabal maal õigus oma arvamusele… :-)))
Uurisin minagist seda koletut lugu ning huvitaval kombel on Saate Liinide kodulehel ilusti kirjas mis poole miljardi eest tehtud nin mes veel plaanis. Interneti kasutamine näe – imelihtne…
Aga nää, hr Rihvk suutis mind, kui kogend praamireisijat küll üllatada. Uuel suuremal laeval on sama võimsad (või siis mittevõimsad vist?) mootorid kut 1971 valminud St. Olal…. No mis sa oskad kosta. Suure raha eest tehti siis nii nott laev vöi?
Kuda see uhke, suur, uus ja valge imelaev siis füüsika sääduste vastu vöideldes meid kiiremini üle vete viib, kui ahtrist pool võimsust vana laevaga vörreldes ära antud (jagatud mölema otsa vahel nagu sulesepp väitis)? Häma…. oi vabandust :-))))) “Ulme” ikka, niigut telekas ütleb teinekord…
Jo see juga ikka tsipa tugevam on uuel laeval, pole vaja häbeneda. Tehnika ju areneb tasapisi ja äkitse on laevamootori ehitajad nelja aastkümne jooksul ikka pihta saanud kuidas 4000 kW-st vähe rohkem vurtsu kätte saada. Muidu oo küll mahavisatud raha kalli laeva eest….
eelmisele,füüsika reeglite kohaselt peaks laeva kiirus olenema mootori pöörlemiskiirusest ja sõukruvi labade asetusest,ei ole kuulnud,et võimas mootor ilma sõukruvita laeva edasi viiks,või on tänapäeval asjad uutmoodi
no seda minagi muretsen… et kas ikka läheb kiiremini edasi siis? Vanasti oli ikka nii et mida kiiremini laev vees liigutab, mida kiiremini kõiksugu labad ja tiivikud liiguvad, seda kiiremini ja kõvemini ka vesi laeva taga liigub ning lainetab. Või kuidas on lood selle märja füüsikaga? Et kruvi liigub kiiremini ning vesi jääb paigale? :-)))))))
Olen sõitnud sellise praamiga Norras. Praami pealt maha sõites tõusis kiirus 70 km/h. Ainus mõte oli selles mis koletu pauk käib praami ja maa kokkupuute kohal. Aga ma tõest ei märganudki seda kohta. Ainult kalda ja praami ühistööna võiks säästa tervelt ühe praami Kuivastu ja Virtsu vahelt. Eri teema on need magavad politseinikud Virtsu alevis. Imelik isegi mõelda kui seal ülekäigirajal pannakse seisma rivi saja autoga koos reisijatega , et üks kohalik saaks üle tee jalutada.