JÄLGIB MÄNGU: Aavo Viil vaatab, kuidas kotid rukkijahuga täituvad.
Foto: Peeter Kukk
Üle mitme aasta valmib Saaremaa pagaritööstuste rukkileib taas kohalikust rukkijahust, mida hakkas jahvatama OÜ Pihtla Veskid.
Ettevõtte omanik, viljakasvataja Aavo Viil ütles Saarte Häälele, et jahuveski käivitati eesmärgiga anda kohalikele leivatööstustele võimalus kasutada saaremaist toorainet ja väärtustada senisest rohkem omakasvatatud rukist, mille kasvatamine on muutunud Eesti põllumeestele mittetasuvaks.
Pihtla külas tegutsemist alustanud OÜ Pihtla Veskid toodab kohapeal kasvatatud viljast täistera-rukkijahu ja rukki-lihtjahu, mida müüakse kohalikele pagaritööstustele ja koduleivavalmistajatele.
Viimati said kohalikud pagarid kodukandi rukkist leiba küpsetada mõned aastad tagasi, kui töötas Valjala söödatehase rukkiliin.
Väiksemat sorti Pihtla jahuveski on pärit Nõukogude ajast, kuid kohalike meistrite poolt korralikult üles putitatud. Praeguseks on Aavo Viil tootnud seal juba ligi kümme tonni jahu, millest suurem osa realiseeritakse 40-kilostes kottides. Lähemas tulevikus loodetakse Pihtla täistera-rukkijahu müüma hakata ka kolmekilostes kottides Saaremaa tarbijate ühistu kauplustes, kus kilohinnaks kujuneb üheksa krooni.
Kodusaare rukkijahu vastu tunneb eelkõige huvi järjest arvukamaks muutuv koduleiva küpsetajate seltskond, kes juba praegu usinasti Pihtla veski toodangut nõuavad. “Paljud leivaküpsetajad hangivad minu käest jahu, kogu aeg käib helistamine,” kinnitas Aavo Viil.
Pihtla veskis jahuks jahvatatud rukis kasvab Aavo Viili Simmu talus, kus on vilja all ühtekokku 200 hektarit maad. Igal aastal saadakse soomaadelt vähemalt 300 tonni rukist, mida on laias laastus piisavalt, et rahuldada nõudlust kohaliku rukkijahu järele. Vajadusel saab vilja juurde Valjala viljakasvatajatelt. Esimese proovipartiigi tegi Aavo Viil Valjala talunikule Kaido Kirstule, mehe enda viljast ja mehe enda tarbeks.
OÜ Saare Leib juhi Janar Vaima sõnul on neil heameel, et üle mitme aasta saab tööstus taas kord kasutada saaremaist rukkijahu. Pihtla rukkijahu baasil valmivad Saare rukkileib, Borodino leib ja Saare põrandaleib, samuti on seda lihaleivas. “Praegu käib katsetamine ja loodetavasti juba järgmisel nädalal on kõik need kolm toodet küpsetatud Saaremaa rukkijahust,” ütles Janar Vaima, kelle sõnul on kohalik jahu korraliku kvaliteediga ja sobib leivateoks väga hästi. Vaima sõnul loobus Saare Leib rukkijahu ostmisest Tartu veskist, kus rukkijahu tehakse valdavalt Läti viljast.
Karja Pagariäri juhi Aivo Kanemägi sõnul hakkasid nad Pihtla täisterajahu kasutama juba aprillis ja loobusid samuti Tartu veski toodangust. “Minu meelest on väga hea, kui saame rukkileiba toota saaremaisest jahust,” ütles Kanemägi, kelle sõnul võidakse seda fakti edaspidi kasutada ka reklaamikampaaniates.
Aavo Viil ütles, et tulevikus võib kõne alla tulla ka nisu jahvatamine, kuid see eeldab juba uut investeeringut ja uut tootmisruumi.
Loading ...
Küpsetan sest jahust leiba,vääga hää tuleb,ainus “viga” on see,et nii jahu kui pärast leib saab nii kiiresti otsa.
mehed veel rivis!!!Jõudu sulle,Aavo!
Tootja saab kilo eest krooni ja heal juhul veidi peale vilja eest.Poes jahu 9 EEK kg .Kaupluses Saare Peenleib ~40EEK kg ja paraku ei koosne see mitte ainult jahust.Vesi ka muidugi hindamatu väärtus.
Rõõm kuulda, et äri edeneb ja hea Saare leib nüüd päris oma saare mehe viljast valmis saanud ! Edu Sulle, Aavo!
aga mõtle ka seda, kes sellest viljast jahu ja leiva teevad – mis masinad ja inimesed palgaks tahavad, samuti müügimehed ja sekretärid jne jne. Ma arvan millegipärast, et ka sina saad kuskilt kaudselt palka, mitte otse millegi kasvatamise eest, ikka on vahendajad vahel ja asi on täiesti loogiline. nii et mõtle ennem ise ja mitte keegi ei käsi osta, fazeri must leib on ju hoopis odavam, söö siis seda, keegi ei käsi sul ju saaremaist süüa :)
lisaks veele köömned, tootmiskulud (elekter, masinate kulumine, küpsetamine), palgad jne. Vaevalt praegusel ajal keegi saab põhjendamatut kasu, konkurents leivaturul on lihtsalt niivõrd tihe.
samal minutil umbes sama sisuga kommentaar :P
Tubli on, tubli on, Avo!
Saaremaal kasvatatud viljast jahvatatud leivajahu on tore asi küll, aga nüüd on aeg päris tööd ka tegema hakata.
Brändi tuleb otsida, vot see on töö.
Ometi üks kena uudis! Edu tegijale!
Sellest jahust saab head Leiba! Ise olen tunnistajaks, tegin nädal aega iga päev uue värske leiva, sest koguaeg sõõdi ühe õhtuga ära. Nüüd said vahendid otsa, kohe uute järgi ka!
Rohkem kodumaist toodangut!Nii me teame mida tarbime jaa saame käia vaatamas kuidas kasvab vili meie leiva jaoks:)Pole vaja osta kokku toorainet väljaspool Eestit,Eesti pöllumajandus tuleb taas korralikult käima lükata-tuhanded inimesed saavad tööd ning kaubad toidulettidel lähevad ehk ka odavamaks(ka piimatooted mille hind taaskord töusis).
Rukki kasvatamine on muutunud mitte tasuvaks…
700 aastapikkuse saksa orjapõlve ajal tasus ära…vene pärisorjuse
ajal tasus ära…
nõuka diktatuuri ajal tasus ära…ja nüüd vabaduse ajal ei tasu
ära…
Teravilja saab mujalgi kasutada:
Kusagil kümme aastat tagasi eesti teadlased leiutasid biolaguneva
kile ja selle valmistamiseks kasutatakse teravilja valkusid.Meedias
käis lobitöö…aga millegi pärast tehast mis toodab sellest kilest
pakendeid ja riidematerjali pole ehitatud Eestimaale…
Küsisin Novaatorist järgi ja vastus oli midagi sellist,et patente on
ennegi müüdud.
Tehas mis toodaks teravilja valkudest biolagunevat kilet Eestimaa
pinnal annaks tööd kõikidele teravilja tootjatele ja muidugi mis
kõikse olulisem küllap siis teravilja kokkuostu hind oleks soodne
tootjaile…
Suured tänud jahu eest, Aavo, eks proovin sellest midagit” hullu” valmis küpsetada, leivategemise oskused mul ju täielikult puuduvad
Kus seda leivajahu siis jagatakse?? Kas mandrile ka jagub?
kas keegi teab, kus seda hääd jahu ka müüakse? väga suur huvi on! sain selle jahuga küpsetatud koduleiba maitsta ja on ikka midagi muud, kui tavalise jahuga tehtud kodune päts!
eks sa pead pihtla sõitma ja simmu krahvi üles otsima