EELK peapiiskop Andres Põder soovib, et külade uuendamise ja arendamise meetme (MAK meede 3.2) alt hakataks edaspidi toetama ka kalmistute rajamist ja haldamist.
Andres Põdra sõnul on kalmistud läbi ajaloo olnud eriti maapiirkondades kohaliku elukeskkonna ja kohalike tavade lahutamatu ja eripärane vorm.
“Seetõttu peame väga oluliseks, et nii riik kui ka usulised ühendused koos leiavad vahendeid ja võimalusi, et meie maapiirkondade kalmistud oleksid korrastatud ja kasutatavad ning kestaksid inimelu märgilise staatuse kandjana ka järeltulevatele põlvedele,” kirjutab peapiiskop Andres Põder kirjas põllumajandusministeeriumile, soovitades kalmistute temaatikaga arvestada ka Leader-meetme rakendamisel.
Liikumise Kodukant tegevjuhi Kai Krabo sõnul on kalmistute korrastamise toetamine igati omal kohal, kui toetust selleks saavad külaseltsid, sest tegemist on ikkagi külade meetmega külade arenguks. Juba praegu on mõned külaseltsid võtnud Krabo sõnul oma õlule mitmete vanade hooletusse jäänud surnuaedade hooldamise, kuna keegi teine seda teha ei jõua. “Külaelanikud, kellel on kalmistuga emotsionaalne side, teevad seda heameelega ja selle jaoks tegelikult küsitakse siit-sealt juba raha ka,” rääkis Krabo.
Loading ...
Tegemist on luteri kirikuga. Eestis tegutseb mitmeid kirikuid ja kümneid kogudusi. Ajakirjanik peaks ikka täpsemalt nimetama kiriku nime. Muidu inimene loeb pealkirja ja ei saagi aru, millise kirikuga loos tegemist on. Kas katoliku, luteri, metodisti, baptisti, õigeusu, nelipühi, vm.
Kummiliimiga, kõik ristid põlema!
Kirik on muidugi esimene, kes teiste rahakotti piilub.
Miks muidu nii konservatiivne kirik räägib äkki uuendamisest või arendamisest? No muidugi, papid haistavad raha. Aga ma pakuks näljasele kala asemele õnge.
Mu meelest võiks kirik julgemalt vaadata tuhastamise poole. Saaremaal oleks paras aeg see äri käima panna. Kirikul on täna hooneid, maad, stabiilne kliendibaas (kirikus korraldatavad ärasaatmised) aga samas pidev rahahäda. Ja ei maksa kirikhärradel valehäbi tunda midagi. Miks on kirik läbi ajaloo surnutega tegelenud? Sest see on kasulik.
Aina rohkemate saarlaste viimne reis viib päris kalli raha eest mandrile krematooriumisse. Oma eluajal Tallinna otsa eest sellist kilomeetrihinda maksma olid valmis vähesed. Aga reisija sel teekonnal taksomeetrit õnneks vaatama ei pea, tema silmad on kinni. Arvet nähes paneks maksjad ka hea meelega silmad kinni aga suruvad hambad risti ja maksavad.
Kui surnuaedades ringi vaadata, siis aiandusliku suunitlusega (sealt vist ka sõna surnuAED) hauaplatse jääb ju ka aina vähemaks. Mida suurem surmaaasta number on kivisse raiutud, seda hooldevabam on kivi esine. Eks ole see tingitud põlvkondade elustiilide muutumisest. Vastu raami kolksuva vändaga jalgrattaga, varalahkund vanamehe hauale vänderdavate memmede põlvkonnad on asendunud uutega, kes mööda ilma laiali. On naiivne arvata, et Kuressaare lennujaama pikendatud rajal hakkavad maanduma Saaremaa kadunud poegade-tütarde pellargoonikastmise tšarterlennud.
Nii et külaelu arendamise rahad võiks ikka ELU arendamisele suunata.
Küla, elu, raha, ja kalmistuid? Eelmisega 110 prossa nõus, samas kui tegu on munitsipaalmaadega st uskmatuid ei maeta aiatagustesse ühishaudadesse tanapäeval. Ateistist salmiseadja saadab lahkunu luteri või vene kirgu aia mulda seespool aida.
Muinasjutuvestjate koolitusele on ju riiklik tellimus ja ju nüüd kaplani või mis iganes põhukoti kohti vähe on ja rahahais lööb juudi ketseri jüngritele ninna lihtsalt. Kurrat, omal maid navalom.
Pole tähtis, mis konfessiooniga on tegemist, kalmistute hooldamine antud meetme alt on väärt mõte.