Saaremaa brändi visuaalse kuju lõplik kinnitamine lükkus veel kord nädal aega edasi. Selge on vaid see, et algsest tähtajast kolm kuud hiljem on jäädud ikkagi kujundi juurde, mis on tekitanud mitmeid vastakaid arvamusi.
Brändi loojatele on antud veel nädal, et luua visuaalsele kujundile lõplik stiiliraamat ja kasutamiskirjeldus. Brändi loomise protsessi eestvedajat, Saarte turismiarenduskeskuse (TAK) juhatajat Merit-Rin Arrot ei suutnud Saarte Hääl kahe päeva jooksul tabada ei telefonitsi ega e-posti teel.
TAK-i nõukogu esimees Lii Muru kinnitas siiski, et lõpliku variandina on sõelale jäänud juba eelnevalt pakutud kujund, millele nüüd on lisatud sõnad Saaremaa, Muhu, Vilsandi, Ruhnu ja Abruka. Tunnuslausena hakatakse kasutama “Meretarkus, 8000 aastat pärandit ja leidlikkust” ja “Loomulik veetlus”.
“Kuu aega tagasi, kui meil olid kohtumised ettevõtjatega ja samuti töögruppides kiideti see heaks,” märkis Muru, lisades, et märk on uuenduslik ja oluline on see, et noored seda hindavad. “See jääb,” kinnitas ta.
Kaua veninud märgi tegemine pole siiski läinud nii lihtsalt ja lõpptulemusega pole rahul paljud. Nii nõuti märgi loojatelt ettevõttest Know-How Centre ka teisi variante, kuid kui need välja pakuti, ei olnud sobilikud ka need. “Oli ju vaja mitmeid erinevaid variante, et aru saada, et üks on hea,” ütles Lii Muru.
Mitmed märgi loomise protsessi juures olnud kohalikud turismiga seotud inimesed tunnistavad, et pakutud variantidest jäi siiski mulje, nagu oleksid tellitud lisakujundused tehtud meelega kehvemad, et otsustajatel ei jääks üle muud, kui valida ikka seesama juba väljakäidud logotüüp. Lisaks olevat märgi loojad suutnud ikka ja jälle kahtlejad oma suurejooneliste ja filosoofiliste selgitustega maha rahustada.
Oma nime all neid probleeme ükski inimene Saarte Häälele siiski kinnitama ei soostunud. Samas ütles nii mõnigi, et nüüd, kui loojad on seda mitu korda juba ühel või teisel viisil siseringis presenteerinud, hakkab juba märgiga harjuma ja see hakkab isegi meeldima.
Lii Muru märkis näiteks, et uue märgi puhul tekitab algselt võõristust ka see, et see märk on niivõrd uudne. “Seal ei ole kadakaid ja tuulikuid. Samas on ta liikuv, siin on mobiilsust sees. Ja ikkagi on noored selle heaks kiitnud,” rääkis Muru ja kinnitas, et märk võetakse kohe-kohe ka kasutusele.
Märgi valiku protsessi venimine on tinginud näiteks selle, et hetkel Rootsis toimuva Saaremaad reklaamiva kampaania trükised läksid käiku ilma brändita ning vastavatud visitsaaremaa.ee internetilehel presenteeritakse ka üht n-ö üle parda lükatud lisakujundit. Teadaolevalt on kogu brändi loomise maksumus 300 000 krooni, mis on saadud EAS-i kaudu ja arvestatav osa on tegijatele juba ka ära makstud. Samas olevat brändi loojatel siiski täitmata veel nii mõnigi kohustus, mis puudutab kogu protsessi aruandlust.
Brändi projekti Know-How Centre’i poolne projektijuht Toomas Danneberg ütles Saarte Häälele, et märgi valmimise venimine oli kohapealsete töögruppidega kooskõlastatud. Samuti märkis ta, et töögruppide nõudmisel esitati tõepoolest ka teisi variante, kuid temal isiklikult on hea meel, et valituks osutus just see kõige esimene variant.
Projekti loovmeeskonna juht Ott Rätsep lisas, et kõige põhilisem on, et jõuti kokkuleppele. “Tulemuseks on see “üks ja õige”,” kinnitas ta, sõnades, et märk sündis koostöös ja mitme arenduse tulemusena. Rätsep ütles ka, et märgi loomisel tuleb meie kiirelt muutuvas ajas ette mõelda ja vähem-oluline pole ka üllatusmomendi loomine.
Loading ...
ärge seda toiduainetel küll kasutage – meenutab vaklu täis vorstilõiku.
Mulle meenutab see märk tühjakssöödud pudrukaussi, lusikakaapsud põhjas.
Pakun tunnuslause ka- MUDRU. Lühike küll, aga lugu on sees. Ühendab endas Saaremaa turismi ajaloo ehk Muru ja Pudru, mida täna napib.
TAK-i (Totruste Arutamise Komitee) juhatus võiks oma järgmisele koosolekule kohvi ja küpsiste kõrvale tellida ka ühe elusa turismiettevõtja. Mitte hüpoteetilise näota-nimeta teoreetilise Saaremaa turismiettevõtja, keda end turismiasjalisteks nimetavad tegelased üksteise võidu esindama kipuvad. Vaid selle, kes täna iga päev reaalseid turiste söödab-magatab, potitab-tantsitab. Eraldage talle erakorraliste kulude arvelt (plaanilised rahad on niikuinii juba brändiloojakarjas) üks leht paberit ja las ta kirjutab sinna, kas tema ka Saaremaa brändist mingit kasu tõusvat näeb.
Ühesõnaga TAKud ja TIKud, lõpetage ära see globaalbisnise mängimine, tulge maapeale.
Natuke raskesti loetav. Need märgid saarte vahel peaksid olema värvilised. Tundub, et Muhu sai oma kätte. Ainuke loteav nimi. Aga muidu päris hea.
aga on ju arusaadav ja kaasaegne. Loomulikult meeldib noortele ja mitte ainult.
Anonüümne kiitja on eri nimedega siin püüdnud asja üles haipida. Mõne sigri migri-le mingeid tähendusi külge kleepida ning selleks kulutada ma ei tea kust taevast sadanud kroone. No andke andeks. Ilus ilm , mine lapi näiteks kividest kiviaeda- saad palka ja tööl on ka tulemust näha. Turist tuleb ja kiidab sind- turismiasjaline joonistusamatöör.
Higi vaev ja pisarad, miks see märk nii odava raha eest ära tehti? Evelin Ilves oleks 50 miljoni eest palju uhkema teinud. Õppige mingi amet selgeks ja otsige palun endale päris töö!
minu le see meeldib: helge, mobiilne,kerge. säravgi.
piinlik on nende kibestunud kolleegide pärast (2 kirja ülalpool) kellest jääb mulje, et neile nende valitud turismipõllu harimine tegelikult vastumeelne on. Läbi on see aeg, kus raha voolas kotti mitte millegi eest. Tööd tuleb teha ja seda on hea teha rõõmsa meelega. KUi amet ei sobi, siis võib selle ju välja vahetada. Mulle märk meeldib ja tore, et eri saarte nimes peale said, nüüd peaks ka mehitatud väikesaares rahule jääma. Merit ja Lii ja TIK ja TAK on meil väga tublid. Edu ja vastupidamist.
On see sigri migri mingi homovärk vää….
vikerkaarevärvilised pulgad viivad euroopa kultuuriruumis mõtte ühes suunas. see on selge. Teiseks, et mõne saare nimi on juurde kirjutatud (mille põhjal need saared nimega kirjas – no ei ole vabandus et püsiasustusega, sest kuhu jäävad siis näit Kõinastu, Vahase, Kessu???) jätab mulje kui väga asjatundmatust ja ebakindlast tegijast – et kui lapsikust logost aru ei saada, kirjutame igaks juhuks nimed ka peale. Puust ja punaseks. Lapsik ja naiivne on teie töö, Tipp ja Täpp.
mis asi see on?????
olen noor, aga aru ei saa, mida see bränd tähendab. ei meeldi
kas autor on muhulane, sest ainult kiri ,,muhu,, hakkab silma, muu jääb arusaamatuks
Raha EASist???
Kuradi banaanid.
Mõistet “uuenduslik” annab antud kontekstis lahti kodeerida kui absoluutset lollust ja läbimõtlematust.
Kui mitme asjatundja käest on küsitud ausat arvamust?
See on märk, mis sümboliseerib diletantismi.
kullakesed aga kus on Muhu sateliit Kõinastu. Sääl on ju tüki rohkem püsiasukaid kui teite Vilsandil! Või onts säälsed asukad teitest etemad ja neil juba asisem olemas? Ja miks siis Muhu – sääl ju ka olemas. Sel vitsata vesirattal kuus kodarat aga teitel viis nime?
JUBE!
No kurat see on siis?!?! Eelmine kord pidi pea keerama 90 kraadi vasakule viltu, et üldse teksti lugeda, seekord peab SAAREMAA brandi lugemist alustama sõnast MUHU (?) (sest inimene alustab lugemist reeglina vasakust ülanurgast).
Saan aru, et kujund kui niisugune, värvid jne on vaieldav-diskuteeritav – maitseasi kui soovite, aga kui disainerid ei suuda graafilise disaini, brandingu ja marketingi elementaarseid reegleid järgida, kas ei oleks siis pigem mõistlik nendega asi pooleli jätta ja otsast alustada?
See ei ole kuigi hea brand… pigem kehv. logo on halb eksponeerida, liiga palju sigri migri ja lõppeesmärk (meelde jääda) ei täitu.
ja kui mustvalgena kasutada… ;))))
omanäoline..jääb meelde, mulle meeldib!
Tjaaahhhhh!!!!!!
Ilus eestikeelne sõna “kaubamärk”. Brändi on hoopis jook.
Nagu pederastide lipp
“esmamuljega” minule sama asi ei assotsieerunud.
Minu arvates oleks aga nagu õhupallidest loomi keerav narkojoobes kloun püüdnud õhupallidest haakristi teha.
Ei meeldi – segane ja samas laialivalguv aga mis ma sest asjast tean – tavaline inimene ei tohi ju isegi viltust “a” tähte kommenteerida!
omasaar.ee/?content=artiklid&artid=18209
ma võtaks selle värvilise ketta ära, ülejäänud on tibens-tobens…
Saaremaa peamine loodusvara on TUUL! Miks ei kajastata tolles Brändis tuuleenergiat?
nõrk töö
Kellele küll sellist paska vaja on?
Sellest on küll ilus ja väga tark tegu,et pildil on kujutatud tuulikut…
Juba esimeses Eesti Vabariigis toodeti Eestimaal elektrituulikuid ja neid kasutasid paljud talud…
Igal talul ja elamul peaks olema oma tuulik sest siis saate oma elektriautod ja elektritraktorid panna käima oma elektriga-ei ole mõtet osta elektrit kui toda saab oma aiast:))) ja pealegi tasuta:)))