Sõrvest, sõja jalust

Sõrvest, sõja jalust

NÄITELAVAL: Leida Undrest oli agar kaasalööja seeniortrupis Kolmas Noorus. See pilt on ühest naljakast saunaepisoodist, Leida kõrval nüüdseks manalateedel rändav Ernst Sau.
Foto: Erakogu

Kui poleks olnud seda neetud sõda, oleks Leida Undresti (79) elutee olnud sootuks teistsugune. Oma lapsepõlvest Sõrves mäletab ta ainult pommitavaid lennukeid, tulekahjusid, hirmu ja põgenemisi…

Nende perel tuli kodu maha jätta koguni kahel korral – Piilniidi talu asus Karuste külas otse kurikuulsa Stebeli patarei naabruses.
Tüdruk oli 10-aastane, kui sai lehmi karjamaale ajades kuulikillu põske. “Ülal kukkusid Vene ja Saksa lennukid vastamisi tulistama. Peitsime ennast kadakate vahele. Üks pisike kuulikild, sihuke sakiliste servadega, leidis mu ikkagi üles,” jutustab Leida. “Põsk läks mädanema, ema tsurkis nõelaga, sai killu välja.”
Ühest pommirünnakust, mis 13-aastasel plikal tuli üle elada, räägib Leida nii…

Lugu toimeka naise elusteest loe edasi reedest Oma Saarest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)