Kährik on muutumaks nuhtluseks (3)

Kährikute arvukus suureneb ja riik kavandab võtta meetmeid, et selle võõrliigi arvukust olulisel määral vähendada.

Kährikute ohjeldamiskava koostanud zooloog Harri Valdmann on Eesti Päevalehele öelnud, et lihtsaim viis nende loomade arvukuse piiramiseks on jahimeestele nende küttimise eest spetsiaalse pearaha maksmine.
Tema arvates võiks summa olla looma pealt 100–150 krooni. Teise meetodina pakkus Valdmann välja kährikute viljatuks muutmise ehk keemilise steriliseerimise.

Saare maakonnas on kähriku arvukus olnud pidevalt kõrge, vaatamata sellele, et neid on kütitud juba pikemat aega 1000 isendi ümber aastas. Osa jahimehi peab kährikute ja rebaste arvukuse suurenemise põhjuseks ka marutaudivastast vaktsineerimist. On avaldatud arvamust, et vaktsiin oleks tulnud jaotada jahimeeste kätte, kes teavad täpselt, kus loomade pesitsuspaigad asuvad. Ning vaktsiinikülvamiseks sooritatud lennutundidele kulutatud rahast võinuks jahimeestele hoopis kährikute küttimise eest kompensatsiooni maksta.

Kütitud kährikute arv on Eestis olnud stabiilne juba aastaid. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kaarel Roht tõi näite, et juba 1986. aastal kütiti neid sama palju kui eelmisel aastal (8700 isendit). “Sel ajal kohe kindlasti marutaudi vastu ei vaktsineeritud,” rääkis Roht. “Küttimine sõltub ka sellest, kas ja mis hinnaga nahku kokku ostetakse.”

Roht ei osanud ka kommenteerida, kas vaktsineerimine on kährikute arvukuse tõusule kaasa aidanud või mitte, sest kährik on väga suure sigivusega uluk. Tema arvates on peamine arvukuse reguleerimine olnud seotud ikkagi küttimisega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)