TIK muutus tundmatuseni

TIK muutus tundmatuseni

TERVITUSED: Uuenenud turismiinfokeskuse infoletti kaunistavad motiivid Kuressaare vanast linnakaardist ja tervitused vanadelt postkaartidelt.
Foto: Peeter Kukk

Seni Kuressaare raekoja ühes suhteliselt pimedas nurgas tegutsenud maakonna tähtsaim turistidele infot jagav asutus asub pärast ruumide renoveerimist valgusküllases ja ajaloohõngulises keskkonnas.

Vanad avatud võlvkaared, suured klaasist uksed ja vanade postkaartide motiividega ehitud teeninduslett on vaid mõned detailid, mis nüüd iseloomustavad raekoja vasakus tiivas asuva Kuressaare turismiinfokeskuse renoveeritud ruume.

Keskuse uute ruumide üle ilmselget uhkust ja rõõmu tundva juhataja Karmen Paju sõnul ei ole kõik veel päris valmis ning keskuse pidulik avamine saab teoks linna sünnipäevanädalal. Vaatamata sellele käib uutes ruumides juba turistidele info jagamine ning Paju kinnitusel on inimesed, kes on käinud ka keskuse vanades ruumides, uusi ruume nähes suisa üllatunud. “See on suurepärane,” vahendas Paju inimeste arvamust.

Raekoja selle osa renoveerimislahenduse autor sisearhitekt Kai Laanmets püüdis oma sõnul kasutada võimalikult palju hoone enda eripära, nagu näiteks mitme võlvi avamine. Rohke klaasi kasutamine oli samuti vajalik selleks, et kogu arhitektuuriline eripära ilusti välja paistaks ning oleks valgust ja ruumi. Vastukaaluks õhulisele klaasile on mööbel omakorda veidi tumedam ja massiivsem.

Uutes ruumides on teeninduslett ja riiulid mitmesuguste materjalide tarbeks. Leti sees on uuendusena arvutikuvarid, seega saab teenindaja kliendile arvutiekraanil näidata turisti huvitavat infot, mida näiteks paberkandjal olemas ei ole. Seinale tuleb suur ekraan, millel hakatakse näitama Saaremaad tutvustavaid filme.

Ühe uuendusena asub infokeskuses nüüdsest turismialast teavet jagav iseteeninduskiosk. Puuteekraaniga arvutist võib interneti vahendusel vajalikku infot ise otsida. Karmen Paju sõnul peaksid samasugused kioskid tulema ka Kuressaare linnusesse, bussijaama ja parvlaevale Saaremaa.
Turismiinfokeskuse arendamiseks taotleti ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ligi 1,9 miljonit krooni, taotluse omafinantseering aga oli ligi 100 000 krooni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)