Saare maavalitsuse all asuvatesse keldriruumidesse võib tulla Kuressaare linna noorte kooskäimise koht, kus nad saaksid üheskoos midagi huvitavat ette võtta.
“Esiteks ei ole see nagu päris kohvik ja teiseks ei ole päris kindel, et see tuleb,” ütles idee üks algatajaid, Tallinna pedagoogilises seminaris noortetööd studeeriv kuressaarlane Kristi Hints.
Säärase mõtte andis tema sõnul eelmisel aastal noorte hulgas läbi viidud uurimus, millest jäi kõlama, et taolise koha vajalikkusest on räägitud juba aastaid, kuid keegi pole seni midagi konkreetset ette võtnud.
Tänaseks on asjaga jõutud aga niikaugele, et noored tulevad kokku mittetulundusühingu asutamiskoosolekut pidama.
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna nõunik Inga Teär ütles, et idee on alles kavandi tasemel ja praegu pole selle teoks saamine veel sada protsenti kindel.
Kuressaare linnavalitsuse abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Mati Mäetalu lausus, et tema arvates tuleb noorte algatust igati soosida ja sellele kaasa aidata. “Need ongi need kohad, kus noored saavad tõestada seda, et kui nad midagi soovivad, suudavad nad selle ka ellu viia.”
Mäetalu on noorte esindajatega kokku saanud ja usub, et kui linnal on kuidagi võimalik seda ettevõtmist toetada, siis kindlasti aidatakse.
Ta sõnas, et on noortega vestelnud ja aru saanud, et tegemist poleks mitte traditsioonilise kohvikuga, vaid pigem kohaga, mille nurgas seisab kohviautomaat.
“Seal saab ühiselt asju arutada ja ühiselt midagi ette võtta,” ütles Mäetalu, kelle sõnul arutatakse teemat konkreetsemalt mai alguses.
Noortele muidugi edu ja jätku aga kas see asi liiga kallis ei ole?
Ruumid seisavad tühjana mitte ideede puudumise tõttu vaid raha puudumise tõttu.
15000 krooni kuus on ikka “kohviautomaadi” koha jaoks natuke palju maksta
omasaar.ee/?content=artiklid&sub=41&artid=15904
ja Maavalitsusel ei ole võimalik ilma Riigikontrolliga riidu minemata hinda alla ka lasta.
omasaar.ee/?content=artiklid&sub=41&artid=17553
Pesa punumine tähendab ikka natuke midagi muud, ajakirjanik võiks seda teada.
Surnud idee, millegi pärast ei usu sellesse. Oleme tarbijad, mitte loojad. 16- aastane ütleb 16- aastasele, et elu on pees. Kui etteotsa ei hakka keegi “hull” heas mõttes, siis rong on läinud.
Minule väga meeldib Kristi kommentaar – täis konstruktiivsust ja muidu elutervet (kainet, igas mõttes) suhtumist. “Asi” ei keerleju koha ümber vaid mõtte ümbaer ja tundub, et tegu pole mitte mõttega, mis korra astas talgute korras örgitatakse, vaid tegu on “mõttega”, mis mõtestades kasvab.
Edu Kristle ja tema mõttekaasjastele!
Kristi kommentaar meeldib minule nii sisult, kui ka vormilt.
Kui siia alla tulevad jälle Jeerunumi Vollit (tema arvates keegi tema joomasüber Volts) mõnitavad kommentaarid, siis Kristi on sellest mõnitamisest prii.
Saaremaad korduvalt väisanud ja siin koolitusi läbi viinud väga vahva iirlane, tsiteeris kord Henry Fordi: “Wheather you think you can or you think you can`t -you are right.”
Võimatuid asju ei ole olemas – on vaid piiratud arusaam võimalikkusest.
Omalt poolt lisan, et kui aeg ja koht saab õige on kõik inimesed jaotusSÕLMe oodatud. Istume maha, räägime kõigest, mis just parajasti mõttes mõlgub (kasvõi sellest mis on pees), üheskoos ja jõudumööda on iga asi teostatav.
Mina juba tean, et heas mõttes “hulle” on meie seas rohkem kui arvatakse – siinkohal sügav tänu laupäevastele koosoleku-maratonlastele! ;-)
Niipalju paranduseks artiklile, et on ikka küll päris kindel, et tuleb – selle ettevõtmise süda on vaimsus, mitte aeg ega koht.