Rieede oo Jüripäe (1)

Terit aga jälle.

Rieede oo Jüripäe. Ennavanasti üteldi, et kui kägu tuleb vitsa, siis oo oodata ead viljavoastad; kui tuleb urba, siis oo oodata kurba voastad ja kui tuleb lehte, siis tulla leinavoasta. Sõukse jutu järge ehk oo ead viljavoastad oodata, sest puud oo ju alles puhta vitsas.

Kui Jüribe müristab, siis pidada külmaks müristama ja sui olla oodata palju kõueilma. Ja kui sellepääva naesterahvas külas köib, siis minna sead pahuraks. Vat sõuksed kunsid oln ennevanaste. Nõnna et oidke silmad lahti.
Aga voata seda põle ennevanaste ossatud mitte arvata, et mis siis soab, kui enne Jüribed Islandilt tuhapili Eesti kohta jõvab.

Ja sii oo üsna mitu sõukest kangemad asja tulemas koa. Tuleva pühabe, kahekümne viiendamal abrillil oo Muhus Naiskodukaitse mälestuspäe. Selle päeva mälestatse sõuksi naisi, kis oo kannatan punavõimude käe, sest naad oo kuulun mõnese isamaalisse ühingusse. Ja siis andvad raditsiooni järge kirkus tõotuse koa uied naiskodukaitse liikmed.

Kirguteenistus algab Liiva Suures kirkus ikka oma tavalisel aal, kellu ühestteistmest, aga oo siis sedakorda natusse teistmoodi kut muedu.
Kellu ühest neljani, selle samma päeva muidugid, lähäb Naiskodukaitse mälestuspäe edasi Piiri rahvamajas. Sial pakutse tasuta sõdurisuppi ja reagitse isamaast ja naiskodukaitsest ja peetse isamaalisi kõnesid ja näidatse näitemängi koa. Sõuke näitemäng olla kut “Isamaa ilu hoieldes”. Seda mängvad Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed. Näitemäng oo rahva jäuks tasuta.

Rieede, ähk siis Jüribe, oo Muhus vabariiklikud käsitüöpäevad. Kellu kahestteistmest oo Liiva koolimajas päevade avamine. Ja kellu kümnest viieni soab voadata koolimajas laste ja õpetajate roosimise ringi näitust ja portselanimoali näitust. Hellamaa külakeskuses oo selle päeva kümnest viieni ja laupa kümnest kolmeni näitus “Muhu naiste näputööd” ja rieede oo sial koa roosimise õppetuba avatud, kellu kahest viieni. Jüri-Jaani Talustuudios oo näitus “Muhu – saar kus aeg puhkab ja loob” kellu kümnest kuieni.

Rieedest pühabeni oo Paenase Tõnisel kunstnik Marju Bormeisteri auturinäitus. Ja sie oo iga päe lahti kümnest kuieni. Ja rieede õpetatse viel Kuivastu käsitööpoodis siilikute kudumist ja kurrutamist ja sial soab nähä koa roositud pilta. Poed oo lahti ühessast kuieni.

Abrillikuu viimase päeva õhta kellu seitsmest oo Koguva Vanatoal tuluõhta, kus korjatse raha kahekielse Juhan Smuuli luulekogu väljaandmiseks. Sie roamat tuleb eesti ja soome kielne. Annetus oo sada rooni. Selle õhta esineb Koguvas muusik Lembit Saarsalu. Abruka Maali reagib ilmaelust. Rahvuslikku tansimuusikad tievad Muhu ja Saaremaa pillimehed.
Ja esimesel mail oo muidugid jälle talgupäe. Viel jõvab omasid nimesid kirja panna.

Olge siis ikka munuksed!