AS Kuressaare Soojus saab Austriale müüdava saastekvoodi tasust kauaoodatud toetust elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamiseks.
“See on selles mõttes hea uudis, et selle asjaga on tegeletud üsna tõsiselt oma kaheksa aastat ja nüüd oleme me reaalsele ehitamisele oluliselt lähemal kui kunagi varem,” ütles AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet.
Uudisteagentuur BNS teatas eile, et Eesti ja Austria vahelise heitkoguste müügilepingu rahaline maht on ligi paarisada miljonit krooni, mida teiste keskkonnaprojektide rahastamise kõrval kasutatakse ka biomassil töötava koostootmisjaama rajamiseks Kuressaarde.
Toetuse maksimaalne summa on 50 miljonit ja kombijaama ligilähedane maksumus 150 miljonit. Puudujääva omaosaluse tarbeks peab Kuressaare Soojus hankima laenuraha, mille saamine peab sügiseks kindel olema.
Paul Leemet rääkis, et lähemal ajal hakatakse koostama jaama eelprojekti ja aasta lõpu poole võib kõne alla tulla hangete väljakuulutamine. Reaalne ehitustegevus hakkab pihta järgmisel aastal ja jaam peab valmis olema 2012. aasta lõpuks.
Rajatav koostootmisjaam võimaldab ettevõtte teatel viia energia tootmise Kuressaares tehniliselt kõrgemale tasemele. Samuti suureneb sellega kütteks sobiva puidu ja puidujäätmete kasutamine kohapeal. Koostootmisjaama rajamine ei too kaasa soojahinna tõusu, pigem tagab koostootmisjaama rajamine pikas perspektiivis soojuse madala hinna.
AS Kuressaare Soojus on viimase viie aastaga investeerinud katlamajadesse ja soojatorustikesse üle 40 miljoni krooni. Investeeringute rahastamiseks on kasutatud ettevõtte vahendeid ja pangalaene.
Suurepärane uudis! Heameel. Saaremaa üht olulisemat ettevõtet omada ja juhtida oskame küll. Kohe on vaja lahendada logistika ja varumisega seotud küsimused. Laoplats ja hakketootmine peaksid olema ehk linnast väljas. See võib saada probleemiks.
Bioenergia veelgi laialdasemaks kasutamiseks tuleb luua üle maakonna üks ettevõte. Omanikeks peavad olema ainult kohalikud. Olemas on ressurss, võimalused, rahad, inimesed!
Oleme sillata ja võtame sihi saada sõltumatuks välisenergiast. Toota tuleb saarel esmalt energiat, mis soojuse, vooluna, toiduna esmased …. ja raha jääb meile… Ka enam toitu ise tootma, töötlema….Ja kõike ikka eksportima ka, et ise suudaks teenuseid tarbida. On vaja tahta tööd teha.
Sild ei loo väärtust ega heaolu ega romantikat. Laevad aga peaksid olema elavad infopunktid, esindussöögikohad, täiusliku teenindusega, muuseumid. Vähemasti üks laev ja turistidele. Kohalik tahab aga tuima ja kiiret liikumist küll. Lastele on praamisõit alati meelepärane olnud!
Ma alati toetan ettevõtlust mis tõstab Eestimaal elatustaset.
Kuid pean mainima,et iga inimene saab tagada endale elektri ja toasoojuse tasuta mil ta ehitab oma elamise tarbeks elektrituuliku ja päikesepaneelid,ning maasoojuspumba.
Kui sa selle tuulikute ja paneelide ja maasoojuspumbade maksumuse kõik kokku lööd,siis julgen arvata,et oled ette ja elu lõpuni ja kuhjaga “tasuta” elektri kinni maksnud,on ju mul õigus?
See nädalavahetuste hakkimine on küll ära tüüdanud, nagu hambavalu ja korstnast sajab ka päris jämedat tuhka alla!
Linnast eemale!
kui neil oleks nüüd niipalju mõistust, et see linnast välja ehitada.ja olemas olev soojatööstus kaasa võtta
just linnast kaugele. Tehku see vilsandile siis saab vilsandist troopilise saare sest kellelgi ei ole raha et tekkinud soojusenergia inimasustuseni juhtida.