Minu öökapiraamat (2)

Minu öökapiraamat

 

Pean pisukese piinlikkusega tunnistama, et mul ei olegi oma öökapiraamatut ja viimasel ajal on elutempo nii kiire olnud, et polegi aega lugemiseks. Kui veel paar aastat tagasi ma lausa neelasin raamatuid, lugedes igal ööl ühe läbi, siis nüüd püüan ma öösiti magada.

Kõige viimasem asi, mis mulle aga kätte sattus, oli Paeti salmik. Kui meie igapäevases elus on palju muresid ja negatiivseid emotsioone, siis tuleb end mõnusate ütlemistega turgutada. Ma lugesin tema aforisme ja paetisme ikka ja jälle. Nii mitmeski leidsin midagi sellist, mis minu või minu mõttemaailma kohta võiks käia ja enese üle naermine pole ju paha.
Täna mõistad üht lauset ühtviisi, homme teistviisi. Kõik sõltub su oma meeleolust ja päeval juhtunust.

Mis puutub ilukirjanduslikku žanri, siis oli mu viimane loetud raamat August Mälgu “Päike küla kohal”. Ei teagi, mis põhjusel ma seda lugema hakkasin, aga olen väga rahul, et seda tegin.
Praegu ilmub pea igas kuus üks elulooraamat mõnelt Eesti avaliku elu tegelaselt. Ma ei ole neist ühtegi lugenud ja lähemal ajal ma seda ei tee ka. Elulugu lõpeb üldjuhul inimese surmaga, ehkki ka pärast seda on inimesel oma lugu. Seni, kuni need inimesed meie hulgas ringi käivad ja ajalehed-ajakirjad nendest kirjutavad, ei leia ma põhjust oma otsust muuta.

Loetud raamatutest üldse on mulle vahest enim meeldinud need, milles on armastust ja kirge, põnevust ja seiklusi, lootusetust ja õnnelikke lõppe.
Oma lemmikute nimekirja kannaksin päris palju raamatuid. Kohe meenuvad “Kristiina Lauritsatütar”, “Jumalaema kirik Pariisis”, Varraku ajaviiteromaanid (eriti iiri kirjaniku Maeve Binchy omad) ja kindlasti Ardi Liivese “Aken vastu päikest”.

Mae Nõu
Laimjala rahvamaja juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)