Kaavi kalakasvataja tahab kalabasseini veega taimi kasvatada (2)

Kaavi kalakasvataja tahab kalabasseini veega taimi kasvatada

JULGETE IDEEDEGA: Inimestest tühjaks jäänud Torgu valda kalakasvanduse rajanud Raul Schiff üllatab nüüd ka uute mõtetega taimekasvatuses.
Foto: Peeter Kukk

Kaavil asuva kalakasvanduse omanik OÜ Arowana tahab kasutatud kalakasvatusvee baasil rajada taimekasvanduse.

“Taimed söövad kalakasvanduses kasutuses olnud veest nitraadid välja, kasvavad sellega hästi ja samas puhastavad ka vee,” selgitas Arowana juht Raul Schiff. “Täna me viskame sisuliselt väärtusliku vee kraavi.”

Meetod kannab nimetust aquaponics (vees kasvav taim) ja tähendab taimede kasvatamise ja veeloomade retsirkulatsiooni sümbioosi. Sama meetodiga kasvatatakse Hollandis roose, salatit ja tomateid.
Schiff tahab esimesed katsed kalabasseinide veega teha sel suvel ja vaadata, kas mõttel on jumet. “Teeks väikse katsekasvuhoone ja katsetaks paari-kolme ruutmeetri peal, paar taime ühte ja paar taime teist, ja vaataks, kuidas see asi toimib,” selgitas ta.

Mõni aeg tagasi otsis Schiff katsetuste läbiviimiseks leiutusvõimelist ja käimalükkaja iseloomuga agronoom-projektijuhti, kuid kuu aja jooksul pole ta Saaremaalt sobivat inimest leidnud. “Järgmisel nädalal lähme Tartusse maaülikooli küsima, kas üliõpilastest tahab keegi suvel pulli teha. Vaja on eelkõige sellist inimest, kellel on asja vastu huvi, kes valdab inglise keelt, oleks sebija ja leiutaja,” osutas kalakasvanduse omanik, rõhutades, et uuele töötajale mitte ei pakuta tööd valmis tootmisüksuses, vaid töötajal endal tuleb kõik teha ja endale meeskond luua.

Eesti maaülikooli kalakasvatuse professor Tiit Paaver ütles Oma Saarele, et tema isiklikult ei ole ühtki sedalaadi töötavat süsteemi näinud ning Eestis puudub selles valdkonnas siiamaani igasugune kogemus. Varem on mõned taimekasvatajad analoogilise süsteemi juurutamise vastu teoreetilist huvi tundnud, kuid tehnoloogia ja kogemuse puudumise tõttu Eestis on huvi lahtunud, rääkis Paaver.

Tiit Paaveri sõnul on aquaponics’i rakendamine põhimõtteliselt võimalik, kuid kõigepealt oleks vaja hakkajat inimest, kes on asjast väga huvitatud ja uuriks läbi maailma kogemuse selles valdkonnas. “Vaja on omandada hästi palju teadmisi ja teha alguses väike katse ning siis on võimalik, et koorub ka midagi suuremat välja,” sõnas professor.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni veespetsialist Melika Paljak avaldas lootust, et Arowana idee kunagi tõesti teoks saab. “See on väga keskkonnasõbralik lahendus, sest kõik need kalakasvanduse vees leiduvad toitained ei lähe mitte keskkonda, vaid leiavad kasutamist taimekasvatuses,” sõnas Paljak.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 220 korda, sh täna 1)