Hüpotees: muinaslaeva leiukohas oli kaks matust (1)

Hüpotees: muinaslaeva leiukohas oli kaks matust

TEADLASED KAEVAMAS: Arheoloog Jüri Peets (paremal) ja geoloog Ülo Kestlane Salme laeva leiukohas.
Foto: Raul Vinni

Arheoloogiadoktor Jüri Peets on poolteist aastat tagasi leitud Salme muinaslaeva uurides avastanud nii mõndagi üllatuslikku ja püstitanud ka mitmeid hüpoteese. Nüüd kibeleb ta uuesti Salmele kaevetöödele.

Nädal aega Saaremaa muinaslaevast leitud neete uurinud Jüri Peets märkis, et kõik laevakeret koos hoidnud needid ei ole tema arvates kindlasti mitte kohapeal tehtud. Needid olevat erineva kuju ja erineva jämedusega. “Need on erinevate seppade tehtud, käekirjad on täiesti äratuntavad,” ütles Peets.

Kahe matuse hüpotees

2008. a septembris leitud muinaslaev pärineb teadupoolest 8. sajandist. Leius olid laevajäänused, relvad ning inim- ja loomaluud. Samuti näiteks mitmesugused mängunupud. Kuu aega hiljem avastasid ehitajad mõnikümmend meetrit edasi kogemata taas relvi ja inimluid.
Esimese leiukoha puhul on räägitud peamiselt ühest paatmatusest, kuid Jüri Peetsil on asja kohta oma hüpotees. “Isiklikult arvan, et tegemist on selles kohas kahe erineva matusega,” ütles Peets, toonitades, et tema arvamus pole muidugi veel mingi lõplik tõde, vaid seda tuleb hakata tõestama.

Alust niimoodi arvata annab Peetsile see, et leitud laevajäänused ja luud ei olnud põlenud, leitud relvad aga olid. “See ei lähe kokku,” märkis ta, selgitades, et tema arvates pärineb laev paatmatusest ja relvad omakorda põletusmatusest.
Doktor Jüri Peets arvab, et esimese matuse järel tekkis juba n-ö nimega koht, mida teati, ja seetõttu maeti sama koha peale ka hiljem. Samamoodi nagu kalmistud ikka tekivad.

Samuti arvab ta, et ka kuu aega pärast esimest avastust leitud esemed ja luud pärinevad esimesest matusepaigast, mitte ei ole tegu kahe erineva matusepaigaga. Nimelt asus esimesena leitud matmispaik kõrgemal ning tollase Salme väina kallas ei olnud sealt kaugel.
Peetsi arvates on mingil moel, kas siis inimkäe või loodusjõudude poolt, osa esemeid peamisest matmispaigast lihtsalt nihkunud. Näiteks võis põhjuseks olla üleujutus.

Uuesti kaevama

“Tegelikult on see omamoodi ime,” iseloomustas Peets Salme muinaslaeva leidu. Ime just seetõttu, et ümberkaudu on tehtud nii palju ehitustöid ja muid kaevamisi, kuid laev oli siiski alles.
Üks väga suur põhjus, miks leiud säilinud on, on Peetsi sõnul see, et üle leiukohtade kulges varem maantee ning tee all paiknev jäi muudest mõjutustest puutumata. “Peakski otsima just sellelt alalt, mis tee alla jäi,” arvas ta.

Selles on Jüri Peets täiesti kindel, et Salmel tuleks veel teha kaevetöid. Kui tema hüpotees on õige, siis peaks kahe matmispaiga vahel peituma veelgi üht-teist huvitavat. Peetsi sõnul on ta Salme lülitanud ka ühte oma uurimisprogrammi, millele Eesti teaduse fond on ka raha eraldanud. Nüüd tuleb taotleda kaeveluba ja kui see antakse, loodab mees juunis Salmel tagasi olla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)