Põllumassiivide registrist võib kaduda sadu tuhandeid hektareid maad

Euroopa Komisjoni ühendatud teaduskeskuse initsiatiivil võeti 2009. a lõpus vastu põllumassiivide registri kvaliteedinõuete määrus, millega seoses peab PRIA hakkama tegema täiendavat kvaliteedikontrolli ja nõuetele mittevastavuse korral tegema registris paranduse.

Riigikogu maaelukomisjonis esinedes teatas PRIA peadirektor Jaan Kallas, et kvaliteedinõuete määruse kohaselt ei tohi põllumassiividel kvaliteedikontrolli käigus kindlaks tehtud toetusõiguslik pind erineda registripinnast rohkem kui 2%, kusjuures aluseks võetakse nii aktiivsed kui ka mitteaktiivsed massiivid.

Vähemalt 95% (varem 75%) taotlustes näidatud massiividest peavad olema 90% ulatuses täis taotletud. Eestis on aastatel 2003–2004 registrisse kantud 1,2 mln ha põllumajanduslikku maad, millest kasutuses on ca 860 000. Seega on erinevus kindlasti üle kahe protsendi. Määruse järgi tuleks kasutamata maad registrist välja arvata.
Probleemiks on ka see, et ehkki uus määrus hakkas kehtima 2010. a algusest, ei ole seni olemas selle rakendusmäärust.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja kt Hindrek Riikoja ütles Oma Saarele, et Euroopa Liidus saab reeglina kogu põllumajandusmaa toetusi ja sellist asja nagu ajutiselt või püsivalt kasutuseta seisev põllumaa seal ei ole. Seega tuli Euroopa poolele mõningase üllatusena, et Eestis on põllumajandusmaad palju rohkem kui toetusõiguslikku maad.

Küsimusele, kas uue määruse rakendamine tähendab seda, et kogu 340 000 ha toetusõiguseta maad arvatakse registrist välja, vastas Riikoja, et see on üks võimalus, aga registrist väljaarvamine ei tähenda ilmtingimata seda, et maa kaotab põllumajandusmaa staatuse.
Küsimusele, kas põllumajandusmaa väljaarvamine registrist võib hakata tulevikus Eesti põllumajanduse arengut pärssima, vastas Riikoja, et senikaua, kuni pole teada, kuidas registripidamine reaalsuses toimima hakkab, pole võimalik sellele küsimusele vastata. “Mis saab registrist välja arvatud maast edasi, seda on praegu vara öelda, selleks peab PRIA saama Euroopast täpsustatud juhtnöörid,” lausus ta.

PRIA asedirektor Ahti Bleive ütles Oma Saarele, et antud teema osas on asi väga lahtine, sest puudub kinnitatud töödokument, mis asja detailsemalt selgitaks. Aprilli keskel toimub EL-i teaduskeskuses vastavasisuline koosolek, kus Eesti ametnikud saavad asja mingil määral selgemaks ja seejärel on võimalik sellest ka täpsemalt rääkida. “Suure tõenäosusega ei tähenda antud muudatus taotlejale mingeid muudatusi. Küll aga tuleb PRIA-le kui põldude registri pidajale tööd väga palju juurde,” märkis Bleive.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)