Robert (vasakul) ja Ardo Vahter.
Fotod: Erakogu
Suurem osa inimesi tunneb muhulast Ardo Vahterit (parempoolsel fotol) kui Ida-Saaremaa politseikonstaablit. Kui aga Orissaare harrastusnäitlejate seltskond naabersaarel mullu jälle uut teatritükki tegema hakkas, selgus, et tõsise olemisega mundrimehes on peidus rohkemat kui lihtsalt politseinik. Ja see ei olnud mitte ainult näitlejaveri… Robert Vahter on aga Ardo paljujõudev poeg, kes lisaks kooliskäimisele toimetab edukalt mitmete põnevate asjadega.
Oma viimast päristeatriskäiku mäletab Ardo hästi – aasta siis oli 1989, kui Draamateatris mängis ühes hetkel meenumatus etenduses peaosa Ain Lutsepp. Ei saa öelda, et Ardo pärast seda poleks teatrisse kippunud, lihtsalt aega on nappinud.
“Seda, mida mina ise teen, ei nimetaks ma üldse näitlemiseks. See, kui inimene endale ühe jupi teksti kuidagimoodi pähe saab ja pärast maha ütleb, pole veel näitlemine. Aga ma arvan, et iga inimene peab oma elus mõne hullu asja ära tegema, muidu hakkab igav,” selgitab Ardo oma äkilist lavale sattumist. “Kui mind kutsuti, juhtus mul proovide jaoks just natuke aega olema ja uued väljakutsed on alati väga teretulnud.
Edasi loe laupäevasest Oma Saarest.
Loading ...
Mulle nende kahe mehepoja tegemised kohe väga meeldivad ,nad mõlemad on tõsised mehepojad ja intelligentsed.
Kui Kaido Vahter on samast perest,siis temagi on tubli mees.
Pilvede värvid?