Saaremaal pannakse taas mulda tööstuslik kanep

Saaremaal pannakse taas mulda tööstuslik kanep

Foto: Internet

Kuressaares esmaspäeval toimunud tööstusliku kanepi kasvatamise infopäeval osalejad otsustasid luua mittetulundusühingu, mille eesmärk on aidata kaasa tööstusliku kanepi kasvatamisele ja kanepi töötlemisele Saaremaal.

“Kuna teraviljahinnad on maas, siis huvi on olemas,” ütles uue ettevõtmise üks eestvedajaid, taimekasvatuse konsulent Veeve Kaasik. “Suurtel teraviljakasvatajatel asjasse veel usku ei ole, sest arvatakse, et see ei toimi, aga tegelikult toimib.”

Kaasik rääkis, et sel aastal tehakse Laadjala põllumehe Arli Sauna maadele tööstusliku kanepi katsepõld ja valmistatakse ette taotlus Leader-programmile, et hakata Torgu vallas Iidel asuvas endises juurviljahoidlas pagaritööstustele kanepist jahu tegema ja õli pressima. Kavas on ruumide remont, jahuveski, õlipressi ja kuivati soetamine. Kanepi all võiks Kaasiku hinnangul Saaremaal tulevikus olla paarsada hektarit maad.

Iide juurviljahoidla omaniku ja loodava MTÜ eestvedaja Innar Kübarsepa sõnul peaks Saaremaa kliima tööstusliku kanepi kasvatamist soosima ning õigete sortide ja kasvatusvõtete järgimise korral on kasvataja kasum tõenäoline. “See annab julgust proovida,” lisas ta.
Kübarsepp tunnistas, et eelmisel aastal oli Sõrves hektarisuurune kanepi katsepõld, kuid ilmselt oli seeme ebakvaliteetne, ei läinud idanema ja katse nurjus.

2005. aastast Eestis tööstuskanepikasvatuse arendamise ja kasvatussaaduste töötlemiseks vajalike eelduste loomisega tegelev Perfect Plant OÜ juhatuse liige Tarmo Tael ütles, et Saaremaal maksab kasvatada just kanepiseemneid, sest kanepikiuga tegelemine eeldab tehast ja piisaval arvul kasvatajaid, keda Saaremaal ei pruugi leiduda. Kõige kasulikum oleks Taeli hinnangul kanepit kasvatada mahedalt.

Tarmo Tael märkis, et kasumlikuks tegevuseks peab kanepikasvataja kultuuri maha panema vähemalt 20 hektarit. “Sealt alates saab rääkida kasumist, kõik väiksemad asjad on põlve otsas nokitsemine,” kinnitas ta.
Ettevõtmise suuremaks piduriks võib saada saarlaste umbusk tööstusliku kanepi kasvatamise vastu, sest Gotlandi kanepikasvatajate õhutatud tööstusliku kanepi projekt Saaremaal kukkus vaatamata grandioossetele plaanidele mõned aastad tagasi täielikult läbi.

Palju kõneainet pakkus Saaremaa taluliidu toonase esimehe Meelis Sepa juhtum, kui mees külvas 2005. aastal kanepit paarile hektarile, saagiga polnud aga midagi muud peale hakata kui tagasi põldu künda.


Õlikanepi tasuvusanalüüs

Kanepiseemne (Finola) hind – 129 kr/kg
Külvinorm – 25 kg hektarile
Saagikus – 0,8–2 tonni hektarilt
Kulud väetisele – 600 kr
Seemne tagasiostuhind – 5200 krooni tonn
Mahekanepi kokkuostuhind – 9000–11 000 kr/t
Kulud maa harimisele – 2270 kr/ha
Plussiks on erinevad põllumajandustoetused (umbes 2000 kr/ha)

Allikas: Eesti Ekspress

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 055 korda, sh täna 1)