Eesti Energia taastuvenergia ettevõte esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotluse tuuleelektrijaama rajamiseks Ruhnu saare lähedusse.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte meretuuleprojektide programmi juht Eero Saava ütles, et ehkki taotluse kohaselt võib Ruhnu tuuleparki tulla kuni 55 tuulikut koguvõimsusega 275 MW, pole tuulikute tegelik hulk veel sugugi selge.
Ruhnu meretuulepark on osa Liivi lahe mereparkide programmist, kuhu kuuluvad veel Kihnu ja Jaagupi piirkond Häädemeeste vallas. Liivi lahe merepargis on kokku kohti rohkem kui 300 tuulikule ja 600 MW võimsusega liitumispunkt.
Arvestades, et ettevõte kasutab viiemegavatiseid tuulikuid, piisab Liivi lahe tuulepargi võimsuse saavutamiseks 120 tuulikust.
55 tuuliku paigaldamise korral jäävad Eero Saava sõnul lähimad tuulikud Ruhnu saarest 3–4 km kaugusele, väiksema tuulepargi korral saab tuulikud rannast ka kaugemale jätta. Merepinnast kuni 100 meetri kõrgusele ulatuvad tuulikud on saarele ilusti-suuresti näha.
Igal juhul kavatseb Eesti Energia arvestada Ruhnu looderanniku maaomanike soovidega, näiteks merevaate osas, kui kellelegi tuulikud ei meeldi. Merepargi rajamisele eelnevad Saava sõnul põhjalikud arutelud Ruhnu kogukonnaga.
Suure tõenäosusega hakkavad Eesti–Läti ülekandeliinid kulgema mere kaudu Tõstamaalt Kuramaale, seega Ruhnu saare juurest läbi. Ilmselt ühendatakse Ruhnu saar sel juhul merekaabliga, mis tõstab Ruhnu energiavarustuse kvaliteedi maismaa tasemele.
Samuti oleks Ruhnu sadam oluline koht merepargi hoolduslaevale, mida kasutatakse väiksemate probleemide lahendamiseks ja tuulikute töökorras hoidmiseks. Uuringute peale kulub 2–3 aastat ja ehitusprotsessi ettevalmistamiseks umbes kaks aastat, seega ei lähe ehitamiseks enne viite aastat.
Meil siin tahetakse saar 100 – 250 tuugeniga ära reostada ja üheks küsimuseks on – millise kompensatsioonijaamaga hakatakse energia kõikumisi tasandama.
Küsin – kas keegi ruhnlastest teab, kus on see Ruhnu merepargi kompjaam?
Teine küsimus – kui Eesti elektrisüsteemis on tehniline piir tuugenite paigaldamiseks 400-500MW, siis kuhu läheb Ruhnu mereelekter? Kolmas – kas ruhnlased on valmis maksma kõige kallima elektri hinda?
See on üldlevinud fakt, et mööda veepinda levib heli kiiremini ja kaugemale kui mööda maismaad. Puudub ju takistus! On vägagi tõenäoline,et 3-4 km lähimatest tuuklikutest saareni on liiga väike vahemaa. Eestis on maismaal täna suurimad tuulikud 3MW ja 100m kõrguse mastiga. Merre rajatakse kindlasti võimsamad, antud juhul on juttu 5 MW tuulikutest. Maismaal peetakse täna minimaalseks vahemaaks tuuliku ja elamuala vahel 2 km, merel, seda enam et võimsamate tuulikute puhul, peab see vahemaa olema kindlasti suurem kui 3-4 km. Põhjustest, miks Eestis tuulikuid sügavamaele ja kaugemale merre ei saa ehitada, on pikemalt juttu järgnevas artiklis. http://www.parnupostimees.ee/?id=205673
Ruhnlastel tuleks mitte lasta enda hämada visuaalse reostuse teemaga, ilmselt on antud juhul müra isegi tsõsisem teema (sest see hakkab üheselt tervisele).
“piisab Liivi lahe tuulepargi võimsuse saavutamiseks 120 tuulikust.”
Mis mõõteühik on Liivi lahe tuulepargi võimsus?
31.03.10, 11:32 -le
Iga naga saab sellega hakkama,et ehitab oma hoovi peale elektrituuliku mis on absoluutselt vaikne:
Absoluutselt vaiksed elektrituulikud
http://www.africanwindpower.com/installation.htm#2