Akadeemik Raukas: Meri mälestust jäädvustaks geopark (1)

Akadeemik Raukas: Meri mälestust jäädvustaks geopark

SUURMEHE MÄLESTUSEKS: Akadeemik Anto Raukas rääkis esmaspäeva õhtul Lennart Meri mälestuslõkke ääres, kui oluline oleks Saaremaale ja saarlastele geopargi rajamine.
Foto: Rita Loel

Esmaspäeva õhtul süüdati Kaali järve ääres mälestustuli Lennart Meri mälestuseks. Oma isiklikke mälestusi suurmehest rääkisid ürituse korraldaja, mittetulundusühingu Kaali Külastuskeskus eestvedaja Alver Sagur, maavanem Toomas Kasemaa, Pihtla vallavanem Jüri Saar ja akadeemik Anto Raukas.

Akadeemik Raukas märkis, et parim, mida saarlased saaksid Lennart Meri mälestuseks teha, oleks geopargi valmis tegemine.
“Ma tean, et nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi ning praegu on oht, et Loode-Eesti geopark tuleb enne Saaremaa oma,” rääkis akadeemik Raukas, arvates siiski, et Saaremaa on oma kompaktsuses ja loodusväärtuste hulga poolest geopargiks parim paik. Sellest oli ta möödunud aastal rääkinud ka Euroopa geoparkide konverentsil, suheldes teiste geoparkide juhtidega.

“Tehke see ära, piisab, kui kolm omavalitsust ühe laua taha saab,” soovitas Raukas, lisades, et geoparki ei ole vaja mitte niivõrd teadlastele, kui just maakonnale ja kohalikele omavalitsustele, sest selle peamine eesmärk on siiski kohaliku elu edendamine. “See on parim, mis me saame teha Lennarti mälestuse jäädvustamiseks,” toonitas ta.

Rääkides aga minevikust, ütles akadeemik Raukas, et Lennart Meril olnud anne panna inimesi tegema ka seda, mida nad mingil juhul teha poleks tahtnud. “Ta tuli, võttis nööbist kinni ja rääkis, ning isegi kui olin 100 protsenti vastu, tegin ikka, mis ta ütles,” tunnistas akadeemik, kelle tutvus Meriga algas juba läinud sajandi viiekümnendatel aastatel.
Nii oli ka Kaali järve uurimisega, mille tühjaks pumpamist peab Raukas siiani üheks suuremaks lolluseks, võrreldes seda Eesti viimisega Euroopa viie rikkama riigi hulka ning tema enda seostamist Siberi jõgede voolu ümberpööramisega.

“Aga Lennartil oli klassivend akadeemik Lippmaa, kes oli teaduste akadeemia presiidiumi liige ning sealt saadeti Kaali uurimiseks raha välja ja siis neid töid nii ka tehti,” meenutas Anto Raukas, lisades, et kõik, mis sügiseste paduvihmade ajal päeval Kaali järvest välja pumbati, oli hommikuks järves tagasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)