Metsloomade jaoks ei ole talv veel läbi (1)

Metsloomade jaoks ei ole talv veel läbi

 

Talv on metsloomade arvukust kahandanud juba omajagu. Kuigi lumi sulab jõudsalt ja metsaalused täituvad veega, ei ole ulukite elu seni palju kergemaks läinud. Talve üle elanud metsloomad on toidunappusest nõrgad. Kui veel jaanuaris nägi lumel peaaegu kõikide ulukite jälgi, siis märtsis metsateedel liikudes silmad põdra- või hirvejälgi vaid harva.

Täielikult on oma harjumuspärastest liikumiskohtadest kadunud metskitsed, paljudelt jahimeeste rajatud alalistelt söödaplatsidelt on kadunud metssead. Karm talv, mille paks lumekate muutis toiduhankimise võimalused iga päevaga kesisemaks, on metsloomadele halvasti mõjunud.
Ees seisab aga uue põlvkonna ilmaletuleku aeg.

Metsseal on poegimise aeg juba käes, hirvedel, põtradel ja kitsedel läheb veel veidi aega. Kuigi ringiliikumine hakkab iga päevaga kergemaks muutuma, on ulukitele siiski vaja metsa jätkuvalt lisasööta viia. Sobivamad on teravili, lehisvihad, silo, ka hein. Kui kellelgi on kartuli või mõne muu juurvilja ülejääke, sobivad ka need. Kellel ei ole endal võimalik sööta metsa viia või ei tea, kuhu oleks mõttekas lisasööt panna, võtke ühendust kohalike jahimeestega, kes siis sööda metsa viivad või juhatavad, kuhu see viia.

Palju räägiti eelmisel suvel metsloomade rohkusest. Sagenes loomade teele jooksmise tõttu juhtunud liiklusõnnetuste arv ja suurenesid põllumaade kahjustused. Käesolev talv on ulukite arvu oluliselt kahandanud. Arvan, et metskitsi on eelmise aastaga võrreldes vähem kolmandiku kuni poole võrra, metssigu vähemalt veerandi võrra. Hukkunud on ilmselt nii põdra- kui ka hirvevasikaid. Kindel on see, et sel kevadel leiavad inimesed hukkunud loomi tavalisest rohkem. Iga inimene peaks seega teadma, kuidas taolisel puhul käituda.

Kommentaar

Tõnu Talvi, keskkonnaameti looduskaitse bioloog:

Hukkunud loomast tuleb sõltuvalt looma leidmise kohast teavitada kas keskkonnainspektsiooni või kohalikku omavalitsust.
Linnast, alevist või külast, nn tiheasustusalalt leitud surnud metsloomast tuleb teavitada kohalikku omavalitsust.

Metslooma korjuse koristamine avalikust kohast on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kui tegemist on haruldase kaitsealuse liigiga, tuleb helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313, sealt suunatakse kõne edasi keskkonnaametile.
Soovitan hukkunud metsloomast teavitada vaid juhul, kui korjus asub inimese otsesel tegutsemisalal, kust ta looduse ringkäiku loomulikul teel ei jõua.

Looduses lebavad hukkunud metsloomade korjused võib rahulikult oma asukohta jätta, kus nad looduse loomuliku ringkäigu tagajärjel jätkavad oma teekonda aineringes.
Kevade edenedes ja loomade aktiivsemaks muutudes võivad ka sageneda inimese kohtumised vigastatud või abitusse olukorda sattunud metsloomadega. Sellisel juhul tuleks sõltumata looma asukohast helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile.

Lugeja kiri

Hädas ulukeid on vaja aidata

Kevad on käes ja lumigi juba tublisti vähenenud. Mina tahan avaldada arvamust sellest, mis toimub metsloomadega. Oleme oma perega söötnud vähemalt kaheksat kitse ja kuut hirve talve läbi, kotkastest ja väiksematest lindudest rääkimata. Oleme metsa vedanud kaera, juurvilju, heina, õunu. Oma 60-hektarilisel kinnistul ringi suusatades ei ole me leidnud ühtegi surnud looma.

Kõik metskitsed, kes on hukkunud, on otsa leidnud nälja tõttu. Nõrgal loomal tuleb ka kopsupõletik kergemini. Metsaspetsialistina tean, et rasketel talvedel on alati loomi aidatud. Peale lisasööda metsa vedamise lükatakse ka metsasihte lumest lahti. Loomade elupaikadesse viiakse lisaks heinale ka lehtpuuvihtasid ja soolakive. Ka kaer mõjub kitsedele hästi, see seedib neil hästi ja annab jõudu. Talvist ulukite söötmist on läbi aegade korraldanud metsandustöötajad ja jahimehed. Loomi tuleb toita nende elupaikade läheduses vähemalt üle päeva.

Kuigi enamik jahimehi on talv läbi ulukeid söötnud, leidub ka sellise mõtteviisi järgijaid, et las loomad surevad. Olen lugenud ühe tuntuma jahimehe sellist primitiivset arvamust Meie Maast. Seal oli öeldud, et metskitsi on liiga palju, las surevad. Aga neid, kes seda arvamust ei jaga, on hoopis rohkem. Loomad ja linnud on meie metsade rikkus. Sageli käiakse lastega loomaaias, ometi saaks paljusid loomi näha looduses viibides.

Väga palju rajatakse suvilaid metsade keskele, kus need majad on siis suurema osa aastast tühjad. Hiljem pahandatakse, et keegi on näksinud elupuud või mäger on vundamendi alla pesa teinud. Aga metsloomad olid seal ju enne, kui tuli inimene. Sellega peaks arvestama. Kõik me oleme looduse osa, ilma looduseta ei oleks ka inimest. Kui tuju on halb, mine loodusesse ja kohe hakkab kergem.

Niina Kark
Järve turismitalu perenaine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)