Näitemängu tegemise ajaloost Saaremaal

Näitemängu tegemise ajaloost Saaremaal

SAJAND HILJEM: 1976. aastal, mil tähistati Saaremaal eestikeelse teatritegemise 100. aastapäeva, toodi “Mihkel ja Liisa” lavale Saaremaa Rahvateatris. Lavastas Margot Koel. Fotol peaosalised – Liisa rollis Tiiu Allik (Zabellevitš), Mihkli rollis Aare Laine.
Foto: Erakogu

Täna tähistame rahvusvahelist teatripäeva. Sellega seoses heitkem põgus pilk tagasi teatritegemisele Saaremaal. Erilise tähelepanu alla võtame esimese eestikeelse teatritüki mängimise Saaremaal. Nimelt jõudis 134 aastat tagasi, 1876. aastal Kuressaares rahva ette kooliõpetaja Anton Lutsu (1851–1896) eestvedamisel esimene eestikeelne teatrietendus – Nõo köstri ja koolmeistri Johann Kantswey (1841–1884) vastvalminud 4-vaatuseline eesti esimene külatragöödia “Mihkel ja Liisa ehk: Vaata, mis rikkuse ahnus teha võib”. Siinkohal olgu veel ära mainitud üks huvitav nüanss – täpselt samal aastal esietendus kõnealune näidend ka Eesti ühes kultuurimetropolis Tartus Vanemuise seltsimajas.

Johann Kantswey kurbmängu “Mihkel ja Liisa…” teemaks on Lydia Koidula (1843–1886) näitemängude kaudu “Saaremaa onupoeg” (1870), “Kosjakased ehk Maret ja Miina” (1870) ja “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” (1872) eesti näitekirjandusse jõudnud armastus- ja rahaabielu ning inimese väärtuse teema.

Kantswey ise kirjutas 1875. a näidendi eessõnas: Et meie armsa Eestirahva lastevanemate juures see veel tänini väga moodus on, oma tahtmist laste abielusse astumise juures üksi pää asjaks pidada – kus noorte inimeste soovimist üheks kõrvaliseks asjaks peetakse – olen mina nõuks võtnud … ühte veikest pilti lastevanemate silmade ette säätida, kust [nad] … oma jagu õpetust võivad leida.

Edasi loe laupäevasest Oma Saarest.

Telli Oma Saar siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)