Tänavusel hooajal ootab Tallinna Sadam Mustjala vallas asuvasse Saaremaa sadamasse vaid kahte kruiisilaeva, mis on alates sadama avamisest 2006. aasta suvel väikseim külastuste arv.
BNS-i teatel ütles Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp, et Saaremaa sadamasse oodatakse kahte kruiisilaeva 600 reisijaga. Laevad käivad Saaremaa sadamas kokku kaheksal korral.
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)
Aga kallid inimesed, mida te lootsite? Kogu lugupidamise juures hea sõbra, Peeter Palu vastu, tuleb esitada küsimus: mis sadamat siis ikkagi plaaniti? Kui nn “süvasadam” oleks ehitatud transiidikoridoriks, siis saanuks pudelikaelaks üleväina ühendus. Kas saarlased oleksid tahtnud fossiilkütuste terminale, ma pean silmas sütt ja õli? Kas oleks tahetud pidevat konteinerite voolu läbi Saaremaa? Kui ei, siis pole ju saladus, et kruiiisilaevade töö ongi nii korraldatud, et hommikusöök on laevas ja õhtusöök ka. Vahepeal on ekskursioon, mille käigus ostetakse paar saaremaiseid labakuid või kohalikust kivist uhmer. Tallinna statistika näitab, et keskmine kruiisilaeva kunde jätab linna 10 USA dollarit. Nii see paraku on ja imesid uskuda pole mötet:) Ka ei tasu idutada mõtet Saaremaa unikaalsusest, mis kõik suured kruiserid siin peatuma paneks. Mida siis pakkuda on? Kuressaare, Angla tuulikud, Kaali kraater ja veel mõned asjad, mis paljunäinud maailmakodanikku transsi ei vii. “Just an island in the Nothern Baltic Sea”, on maailma näinud turisti arvamus.
Palun võtta seda juttu, kui tõdemust, mitte kriitikat.
Kohalikus omavalitsustunnis oldi rõõmsad, et kaks laeva on parem kui null. Hea, kui sellise objektiivse tõdemusega tuleb välja asju kaugemalt vaatav inimene ja oleks aeg, et sadamalinna ootajad maa peale tagasi kukkuma hakkaksid.