Kõne Iffile: Täna räägime laste mälumängust "Miniturniir”

Kõne Iffile: Täna räägime laste mälumängust "Miniturniir”

 

“Mnemoturniiris” olid tosin aastat tagasi ümberkorraldused ja minagi sattusin siis sinna meeskonda. Kuus aastat tagasi tekkis raadio omadel mõte, et järsku teeks lastele ka mingi sellise tuuri.

Eks see mõte heietati raadio toimetajate vahel ära, põhimõtted pandi paika ja seejärel tuldi minu juurde küsima, kas minust oleks sellele saatele juhti. Kõhklesin, sest ega mul suurt raadiosaadete praktilise juhtimise kogemust olnud. Eks ma pabistasin ikka ka. Andsin küll esialgse nõusoleku, aga ütlesin ka seda, et kui minust asja ei ole, siis ärgu pahandagu ja mina muidugi ka ei pahanda. Selline kaup sai tehtud ja asi läks käima.

Aga selgus, et juba esimesest saatest alates haaras see mind jäägitult. Nüüd ootan seda päeva, mil lindistamine toimub. Saateid võetakse linti korraga ühe kuu ports. Hoolimata sellest, et kõik lapsed ei ole võrdse tasemega, mõned on ühel alal targemad, teised jälle teavad teisi asju, on lastega töötamine vahva. See mängulisus ja õhkkond, mis seal stuudios tekib, ongi vist selleks aluseks, miks “minikas” on meil nii pikalt vastu pidanud. Ja peab veel kaua.

Küsimusi mina ei koosta. Saate toimetaja toob need mulle varem kätte, ma mõtlen need niipalju läbi, et saaksin omalt poolt kommentaare lisada, et asi oleks kuulajale huvitavam.
Kõik saated on läinud ilusasti, eriliselt meenutan vabariigi 90. aastapäeva saadet, kus käsitlesime laiemalt Vabadussõja teemat. Võitja sai autasuks külastuse sõjamuuseumisse ja mind kui saatejuhti võeti kaasa.

Muuseumireis oli erakordselt põnev, see on mulle kohe mällu talletunud.
Sel aastal on meie partner nukuteater, kes laseb võitjad tasuta nukumuuseumisse ja annab seal etenduse. Iga saates osaleja saab endale ka ühe teatmeteose.
Saatesse saame võistkondi nii, et nad ise pakuvad ennast. On olnud õpilasi ka Saare maakonnast ja Ida-Virust ning Võrustki.

Nüüd on välja antud ka miniturniiri raamat ja see initsiatiiv tuli saate toimetajatelt. Eks see trükkimise mõte oligi “Miniturniiri” veidike reklaamida ja samas muidugi ka teadmisi jagada. Neid inimesi on ju palju, kes on lummatud igasugustest mälumängudest. Olen kuulnud ka väidet, et kes see arvutiajastul enam mälumängu vastu huvi tunneb, aga minu meelest on otse vastupidi, huvilisi tuleb aina juurde. On ka üks selline tore kirjastus nimega KurruNurru ja sealt on aprillikuus tulemas laste mälumänguraamat.
Kuna mina “Miniturniiri” saadet juhin, on mind pandud sinna kaane peale.
Eks see minu osalemine mälumängudes on jätnud mulje, et olen mingi kõva käsi, aga tegelikult see nii pole. Tõmmatakse ka mind laste poolt üsna tihti lohku, kui nad oma saatejuhile mõeldud küsimusi esitavad. Mida aeg edasi, seda rohkem tunnen, kui kaugele kooliaeg minust jäänud on.

Aga seda pean ka ütlema, et koolide tase on ikka väga erinev. Mõni kool on kohe tuntavalt teistest üle. Oli juhus, kus küsimus esitati Euroopa riikide kohta, aga lapsed pakkusid ka Indiat ja Hiinat. Saates on aga 5.–7. klasside õpilased ja selle kooli geograafiaõpetaja kapsaaia suunas saadaks ma küll kivi teele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)