Puidumardikate vastsed võivad kukutada Ruhnu kirikutorni

Puidumardikate vastsed võivad kukutada Ruhnu kirikutorni

HÄVITAVAD PUITU: Mardikavastsete tegutsemine on viinud mitme hoone puitkonstruktsioonide ja detailide tugevusomadused kriitilise piirini.
Foto: Kalle Pilt

Teadlaste tehtud arvutuste kohaselt on Ruhnus elutsevad puidumardikate vastsed hoonete katusekonstruktsioonid nii ära söönud, et tugevama tuule korral variseks kivikiriku torn lihtsalt kokku. Probleemiga on tutvunud riigitegelased alates presidendist ja ministrist, kuid ette võetud pole midagi.

Mardikate tegutsemine pole kahjustanud ainult arhitektuurimälestisena arvel oleva kivikiriku torni, vaid on Eesti maaülikooli maaehituse osakonna puitkonstruktsioonide lektori Kalle Pildi sõnul viinud mitme hoone puitkonstruktsioonide ja detailide tugevusomadused kriitilise piirini. Sellest tulenevalt on hooned avariiohtlikud.

Kalle Pilt rääkis Oma Saarele, et ülikoolis on magistrantuuris tehtud arvutusi, mis näitavad, et pole vaja teab mis suurt loodusõnnetust, et kivikiriku torn kokku kukuks. “Tulemuste (arvutuste – toim) põhjal võib väita, et kui saarel puhuks tuul tugevusega 45 m/s, mis oleks viimase 50 aasta tugevaim, siis on kirikutorni karkassis juba kaks elementi, mille puhul sisepinge ületab tugevuse ehk siis tugevus pole tagatud,” tutvustas Pilt võimalikku stsenaariumi.

Lahtiseletatult tähendab see, et vähemalt kaks elementi on nii kehvad, et kui tuleks vastav tuul ja need elemendid järele annaksid, tekiks koormuste ümberjagunemisel ahelreaktsioon ning torn variseks kokku. Pilt märkis, et arvutustes on arvestatud ka varutegureid, kuid varisemisohtlik on kirikutorn igatahes.

Pole kellegi asi

Puidumardikate probleem Ruhnus pole mingi hiljuti avastatud teema, kuid kellelegi peale entusiastide ei paista see korda minevat. “Seal on käinud president, kultuuriminister, terve hulk igasuguseid spetsialiste ja kõik on pead vangutanud, kuid tehtud pole midagi,” rääkis Pilt, öeldes, et sellele küsimusele, miks midagi tehtud pole, ei ole tema õige isik vastama. “Kui kuulata kohalikke, siis nemad on juba lootuse kaotanud ja ei usu enam, et abi saavad.”

Probleemi olemuse dokumenteerimine ulatub tegelikult juba 15 aasta taha. Kalle Pilt hakkas asjaga tegelema kolm aastat tagasi ja tema sõnul on mardikakahjustuste likvideerimisele iga aastaga lähemale jõutud. Kui kõik läheks planeeritult, peaks 2011. aasta suvel jõutama detailide töötluse ja tugevdamiseni. Hetkel on valminud kava tööde tarbeks kivikirikus ja täpsustamisel on see puukiriku tarbeks.

Detailset kava siiski valmis ei ole, kuigi see loodeti saada käesoleva aasta mai lõpuks. Selle valmimise peamiseks takistuseks on kehv ühendus mandri ja saare vahel. Kord olevat nähtavus halb ja siis jälle lennuväli vee all. Kalle Pilt ise on oma sõnul kolm korda pidanud Pärnust tagasi pöörduma. Kord oli tal kaasas ka Austria spetsialist, kes sõitis ära kirikuid nägemata.

Selleks, et Ruhnu kirikud korda teha, on asunud koostööd tegema Eesti maaülikool, vabaõhumuuseum, mükoloogia uuringutekeskus ja Gotlandi ülikool. Abiks on ka dr Uwe Noldt Saksamaalt.

Raha tuleb leida

Raha taotlemiseks on asutud kirjutama projekti Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi saarte alamprogrammi. Pildi sõnul hõlmaks see lisaks Ruhnule ka Ahvenamaa ja Gotlandi, kus on samuti probleeme puithoonetega. “Ruhnus on olukord ainult ekstremaalsem,” märkis Pilt ja lisas, et projekti kuulub ka Vormsi, kus mardikad samuti hävitustööd teevad.
Projekti vastus saadakse selle aasta sügisel ja selle elluviimine algaks 2011. aasta jaanuaris.

Asja konks on aga selles, et Ruhnu probleemide lahendamiseks tuleb leida ka omafinantseering, mis Eestil oleks ligi 2,5 miljoni krooni eraldamise korral 350 000 krooni. Projekti kogumaksumus on palju suurem.
Kalle Pilt kinnitas, et kasutusele võetakse kõik vahendid, et omafinantseering saada. Pöördutakse nii kultuuriministeeriumi poole kui ka plaanitakse avada konto Ruhnu kirikute päästmiseks. Oma abi on lubanud ka Ruhnu rootslased. Kalle Pilt palub kõigil, kellel on ideid, kontakteeruda temaga e-posti aadressil kalle.pilt@emu.ee .

Kalle Pilt mainis, et lisaks kirikute kordategemisele on järgmise aasta suvel plaanis korraldada Ruhnus ja teistel saartel monitooring mardikate populatsiooni uurimiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)