Õhk on depressioonist paks ehk Miks ma olen pensioniea tõstmise vastu (14)

Pensioniea tõstmine 65 eluaastale tähendab täna seda, et inimene peab suutma olla tööelus kauem konkurentsivõimeline, olema hea tervise juures, suutma ümber kvalifitseeruda, suutma konkureerida tööturul ning tagama piisavalt head töötulemused ja tootlikkuse.

On kummaline, miks soovitakse pensioniea tõstmisega just praegu välja tulla. Ei ole ju tegemist populaarsuse kogumisega ning valitsus võiks vastutust laiemalt jagada ja püüda leevendada riske, mis selle tagajärjel elanikkonna jaoks tekivad. Olen seisukohal, et Eestis ei tohi pensioniiga tõsta kiirkorras, kuna see langeb kokku mitme olulise siseriikliku probleemiga, millega meil lähiaastatel tegeleda tuleb, vaid see nõuab põhjalikke analüüse ja arutelusid.

Toon välja viis põhjust, miks ei tohi pensioniiga kiirkorras tõsta.
Esiteks – siseministeeriumi koostatud kokkuvõttest “Turvalisuspoliitika 2010. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” selgub, et nn kuritegelike surmade arv on vähenemas. Seevastu on suurenemas uppumiste, enesetappude ja tööõnnetuste osakaal. Enesetapud moodustavad ebaloomulike surmade arvust tervelt 47% ning 2009. aastal suri enesetapu tagajärjel 280 inimest.

Alates 1994. aastast on enesetappude arv olnud languses, kuid viimase kolme aastaga on toimunud jälle enesetappude arvu pidev tõus ning märkimisväärne tõus just aastal 2009. Enesetappude trendi joon näitab sotsiaalse turvatunde puudumist ja sellega kaasnev on viinud meid kurbade tagajärgedeni.

Teiseks – 2010. aastaks on üle 100 000 inimese kaotanud töö, koos sellega püsiva sissetuleku ja kindlustunde tuleviku ees. Kahjuks ei ole valitsuskoalitsioon suutnud täna pakkuda ühtegi adekvaatset meedet tööpuuduse leevendamiseks, mistõttu võib eeldada, et probleem süveneb lähiaastatel veelgi. Lisaks suureneb nende inimeste arv, kes on tööturult eemal olnud enam kui aasta, mis põhjustab neil sügavat depressiooni ja kahtlust, kas nad on üldse tulevikus võimelised tööga hakkama saama.

Ei ole analüüsitud, miks inimesed jäävad enne pensioniea saabumist eelpensionile, ennetähtaegsete vanaduspensionäride arv on suurenenud aastaga 2254 isiku võrra ehk 15,4%, küündides 17 000 piirimaile. Lisaks näitab statistika, et töötus on nende inimeste hulgas, kelle vanus on üle 55 eluaasta, võrreldes 2007. aastaga kasvanud 5,2 korda. Samal ajal on töötus 25–54-aastaste isikute hulgas kasvanud 4,3 korda. Need kaks näitajat peaksid pensioniea samale tasemele jätmiseks olema piisavalt kõnekad.

Kolmandaks – töötervishoiu madal tase. Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast ehk üle 600 000 inimese veedab suure osa oma päevast töökeskkonnas, puutudes seal kokku erinevate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral nende tervist. Eestis on töötervishoiu tase halb. Surmaga lõppenud tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on teistes Euroopa Liidu riikides kaks korda väiksem kui Eestis – neis riikides on 2,7 surmajuhtumit, Eestis aga 5,19.

Lisaks on tööõnnetused Eestis suuresti varjatud, võrreldes Euroopa Liidu riikidega registreeritakse meil 6 korda vähem tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta. Olukord kutsehaiguste diagnoosimisel ei kannata kriitikat ning kajastab parimal juhul jäämäe veepealset osa. Piltlikult öeldes on töötamine Eestis ohtlik ja mida kauem inimene töökeskkonnas olema peab, seda kehvem on tema tervis.

Neljandaks – Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul peab Eesti tervishoiusüsteem veel vastu vaid 10 aastat. Kui me juba täna seisame silmitsi pikkade ravijärjekordadega ja tervishoiuteenuste halva kättesaadavusega, mis mõjutab oluliselt elanikkonna tervisenäitajaid, siis milline saab selles osas olema tulevik? Tervishoiuteenuste jätkuva halva kättesaadavuse korral Eesti inimeste tervis pigem halveneb ja nii ei pikene ka inimeste oodatav eluiga.

Viiendaks – positiivset tulevikku lubav eurole üleminek on üks majanduse võimalik elavdaja, kuid see ei ole veel ainus põhjus Eestisse investeerimiseks. Selleks on vaja väga palju muid riigi poolt loodavaid soodustingimusi ettevõtetele. Täna me veel ei tea, milline on meie majandusseis aastal 2017, kui algab üleminek uuele pensionieale. Kuigi me seda ei soovi, tuleb arvestada asjade sarnase käiguga, nagu juhtus Kreekas. Eesti elanike, sealhulgas tööealise elanikkonna tervis on Euroopas kõige halvem.

Sellest tulenevalt on saarte esindajatest saadikud Ain Seppik, Kalle Laanet, Kalev Kotkas pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, kuid Tarmo Kõuts, Imre Sooäär, Tarmo Mänd ja Ene Kaups pensioniea tõusu kiire rakendamise poolt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)