Kalamehi kutsutakse vaenlaste peale koputama (3)

Kalamehi kutsutakse vaenlaste peale koputama

KORMORANID: Kalamehed arvavad, et need linnud söövad mere kalast tühjaks.
Foto: Valve Piir

Kaluritega kala pärast võitlevate kormoranide arvukuse piiramine on keeruline ülesanne ning kindel meetod nende arvukuse vähendamiseks puudub, kinnitas keskkonnaministeerium kalavarude vähenemise pärast muretsevatele Saaremaa kaluritele.

“Täna-homme ei ole küll võimalik sellist tõhusat meedet välja nuputada ja ellu viia,” ütles Oma Saarele keskkonnaameti looduskaitse bioloog Ivar Ojaste.
Veebruaris saatis MTÜ Saar-te Kalandus keskkonnaministeeriumile avalduse, milles rannakalurid teatasid, et kormoranide ja hallhüljeste ohjeldamata arvukus on tekitanud rannikumere kalavarudele, püügivahenditele ja kalasaagikusele korvamatut kahju.

Kormoranide arvukuse kasvu ohjeldamisel on Ojaste sõnul esmane strateegia uute kolooniate tekke takistamine, mis on ka Taani kogemustele tuginevalt kõige kuluefektiivsem ja tulemuslikum. Selleks vajab keskkonnaamet aga (kontakt: ivar.ojaste@keskkonnaamet.ee) operatiivset infot eeskätt kalameestelt piirkondade kohta, kus kolooniaid seni ei ole olnud, kuid kuhu linnud asuvad pesi ehitama 2010. a kevadel.

Ivar Ojaste sõnul on kõige efektiivsem kormoranide tõrjemeetod laskmine, kuid selleks, et laskmisel oleks populatsioonile mingit mõju, tuleks Eestis lasta aastas vähemalt 7000 isendit praeguse 300–400 asemel.
Eesti kormoranide arvukust ei mõjuta ka suur laskmisintensiivsus Lääne-Euroopas, kuna rõngastusandmetel talvituvad meil pesitsevad linnud pigem Kesk-Euroopas.

Munade õlitamine aitab küll vähendada konkreetse koloonia toitumispiirkonnas raadiusega umbes 15–20 km ärasöödava kala hulka pesitsusperioodil 1–2 kuu jooksul, kuid kuna kormoranide ränne algab juba juulis, siis tähendab see uute lindude saabumist meie vetesse ning ka nemad koonduvad parimatele toitumisaladele.
Samas on kormorani arvukuse piiramisega hakanud üha enam tegelema merikotkad ja kajakad. Märgatavalt on suurenenud merikotkaste toitumine kormoranipoegadest otse koloonias.

Eestis on ühe päeva jooksul merikotkaste ning hõbe- ja merikajakate poolt ärasöödavate kormoranipoegade kogust hinnatud umbes viiekümnele. “Kotkaste arvukus on viimastel aastatel kasvanud päris ohtralt ja kotkad on enda jaoks avastanud täiendava toidubaasi,” selgitas Ivar Ojaste. Lisaks tulid kesktalvel Poolast signaalid, et paljud seal talvituvad linnud on nõrkenud ja surnud. Seega on ka tänavune karm talv kormoranide arvu üksjagu piiranud.

Üldiselt on kormorani arvukuse piiramine aga väga keerukas, sest kogu Läänemere kormoranide populatsioon Botnia lahest kuni Taanini toimib tegelikult ühtse populatsioonina.
Sõltuvalt toidubaasist võivad vanalinnud muuta oma pesitsuskohta järgmisel aastal sadu kilomeetreid, soodsatele toitumisaladele koonduvad ka noored linnud. Kormoranitõrje saab olla efektiivne ainult siis, kui seda tehakse kõikjal ümber Läänemere, mida praegu ei tehta. Läbirääkimised ühiselt tegutsemise üle aga käivad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)