Pekingi tegevuskava ja inimarengu aruanne

Pekingi tegevuskava ja inimarengu aruanne

 

1995. aastal toimus Pekingis ÜRO IV naiste maailmakonverents. Konverentsi tegevuskavas olid määratletud strateegilised valdkonnad (vaesus, haridus, tervishoid, vägivald, majandus, inimõigused, meeste ja naiste stereotüpiseerimine meedias jne), milles tuleb keskenduda naiste olukorrale. Inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse teemad läbivad kõiki neid valdkondi.

Eelnimetatud Pekingi tegevuskava teemad ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused on olnud Eesti naisteühenduste ümarlaua tegevuse korraldamise aluseks alates selle asutamisest 2003. a. Mul on heameel, et meie riigi vaimse keskkonna, meeste ja naiste erinevate väärtushinnangute ja soolise ebavõrdsuse teemad on leidnud kajastamist ka “Eesti inimarengu aruandes 2009”, mida sel nädalal esitleti.

Sooline võrdõiguslikkus on teema, mille sisust paljudel meie ühiskonna liikmetel õige ettekujutus puudub. Kui ettekujutus puudub ja piisavalt informatsiooni vastava teema kohta ei ole, siis kinnistuvad stereotüübid. Stereotüüp on püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt väga vähe tegelikkusele vastab. Soostereotüüpe on meil praegu ikka veel palju märgata ja meie meedia on aktiivne neid levitama.

Sõna “sugupool” või “sugu” (inglise keeles gender) ei viita bioloogilistele erinevustele ja kehaosadele, vaid kultuurilistele tavadele, normidele ja väärtustele.
Õigus olla mitte diskrimineeritud soolise kuuluvuse tõttu on iga inimese põhiõigus. Naiste ja meeste võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõte on rahvusvahelise õiguse kohaselt inimõiguste nurgakiviks. Ühiskondades, kus hoolitsetakse võrdselt meeste, naiste ja laste heaolu eest, on vaestel inimestel lihtsam vaesusest välja tulla. Need ühiskonnad on rikkamad ja edukamad.

Eestis on soolise võrdõiguslikkuse arendamine lapsekingades

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse võttis riigikogu vastu 2004. a. Seaduse kohaselt on sooline võrdõiguslikkus meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Seadus sätestab ka kohustused võrdõiguslikkuse arendamisel erinevatel elualadel.
Kahjuks erilist entusiasmi selle valdkonna arendamisel märgata ei ole. Kui meil kiiremini edasi ei liiguta, oleme teel riskiühiskonda.

Välisinvesteeringutest, majanduskasvust ja eurost üksi ei piisa.
Entusiasmi soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on aga märgata reas teistes Euroopa Liidu riikides, kes seni on saavutanud sel alal häid tulemusi, kuid soovitakse veel paremaid, et oma riigi majandust masust välja aidata. Edukad on Põhjamaad. Alles see oli, kui Deut-sche Telekom teatas kvootide kehtestamisest tagamaks, et aastaks 2015 oleks 30% selle firma tipp- ja keskastme juhtidest naised. Kvoodid ei ole küll lahendus, kuid see on meetod, mis viib kiiresti tulemuseni. Ka usuvad Põhjamaade teadlased, et juhul kui Islandi finantssektoris töötanuks rohkem naisi, võinuks kriis olla leebem.

Teadlased väidavad, et kultuuriharrastuste ja -tarbimise vallas püsib Eesti põhjala kultuuriruumis, kuid meie vaimulaad lahkneb ühes olulises aspektis Põhja- ja paljude Lääne-Euroopa riikides valitsevast. Need on Eesti meeste ja naiste väärtushinnangud, mis erinevad üksteisest. Meie meeste väärtusmaailm on võrreldes naiste omaga ühekülgsem ja pingestatum.

Uuringute andmetel peavad eesti mehed tähtsamaks edukuse ja progressiga seotud väärtusi, nagu võimu omamist ja tehnoloogia arengut. Naised aga hindavad kõrgemalt teisi väärtusi, sh turvaline keskkond, tervis, vaimse heaolu ja isiksuse harmoonilise arenguga seotud ideaalid. Sellest tulenevalt mõjub majanduskriis tõenäolisemalt laastavamalt just meeste elukvaliteedile ja tervisele, kuna alternatiivsed ideaalid ja huvid, millele toetuda, on meeste väärtusmaailmas esindatud vähemal määral.

Eestis on vähe naisi otsustamise ja võimu juures

Mida võrdsemalt naised ja mehed osalevad otsuste vastuvõtmisel, seda paremini on esindatud nende erinevad huvid ja kogemused, seda enam vastavad poliitilised otsused ühiskonna mõlema grupi vajadustele ja areneb osalusdemokraatia. Naiste vähene arv meie riigikogus, valitsuses, kohalikes omavalitsustes ei taga seda aga piisavalt. Eestis on meeste ja naiste palgavahe üks suurimaid EL-i riikides, ja seda naiste kahjuks.

Keskmine eesti mees elab üle 10 aasta vähem kui keskmine eesti naine. Peamiseks põhjuseks on meeste halvem tervisekäitumine. Kuna mehed surevad nooremalt kui naised, tähendab see naistele üksildast vanaduspõlve ja kõrgemat vaesusriski. Perevägivalla kõrval on teine suurem soospetsiifiline valdkond prostitutsioon ja naistega kaubitsemine, kus naised on müügiobjektideks.

Probleeme on ka hariduses. Lapse vaimse maailma ja väärtushinnangute kujundamine saab alguse kodust. Küsimus on kasvatuses ja väärtustes, mida vanemad annavad oma lastele. Edasi jätkub areng lasteaias ja koolis. Uuringute andmetel tunnetavad eesti koolinoored olulisemana saavutusi ja edukust, vähem olulisena aga eetilisi ja sotsiaalseid väärtusi.
Teadlased väidavad, et Eesti kool on liiga teadmistekeskne ja vähe väärtustekeskne, mida tingib vanemate surve ja ühiskonna edukultus.

Seejuures näitab meie riigi areng, et kramplik pingutamine väliste edueesmärkide nimel ei ole jätkusuutlik. Koolile on antud suured võimalused tegeleda tunduvalt enam väärtuskasvatusega ning arendada lisaks teadmistele ka eetilisust, kriitilist meelt ja loovust.
Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on välja töötanud Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkusest kohalikus elus. Kohalik omavalitsus on kodanikule kõige lähemal.

Et elu oma linnas või vallas võimalikult paremaks muuta, on kohalikul omavalitsusel vaja hinnata ja arvestada sugupoolte aspekti oma mistahes kavandatud tegevuses, sh õigusaktide, poliitika, arengukavade, programmide ja eelarvete väljatöötamisel ja aruannete koostamisel. Seni ei ole ükski meie vabariigi omavalitsustest hartaga ühinenud ega võtnud endale kohustusi mõlema sugupoole – meeste ja naiste – parema elukorralduse eesmärgil oma linnas või vallas.

Ehk on pärast viimaseid kohalikke valimisi võimule saanud uued omavalitsusjuhid sellel teemal eelmise koosseisu omadest uuendusmeelsemad ja edukamad. Vastavat juhendmaterjali ja juhendajaid Eestis leidub. Ka Kuressaare linnal on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise pilootprojektis osalemise kogemused.

Lõpetuseks tuleb nõustuda “Inimarengu aruande” peatoimetaja Marju Lauristini seisukohaga: “Euroopa riigina tuleb meil oma inimarengu mudel läbi mõelda ja selle elluviimiseks vajalikes muutustes kokku leppida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)