Minu öökapiraamat

Minu öökapiraamat

 

Viimasel ajal on tavapärane, et mul on käsil rohkem kui üks raamat. Ega eesti keele ja kirjanduse õpetajast oskagi muud oodata. Hetkel peaks minu lugemisvaraks olema küll 12. klassi proovikirjandid – mis on muidugi väärt lektüür –, kuid vaheaja tõttu olen mugav ja näpistan aega muukski.

Päeval loeme pisipiigaga temale meelepäraseid raamatuid, näiteks “Meie talu loomad” või “Meresügavustes”, õhtuti loen Tõnn Sarve teost “Peksta ja kallistada. Arvamuslugusid Eestist ja eestlastest”, milleni jõudsin tänu oma õpilasele, kes selle ühe hingetõmbega läbi luges ja vaimustunult mullegi soovitas. Mulle meeldib. Sarv on lihtne, otsekohene, veenev…

Ei tea, kas põhjus on selles, et ta ise elab Taimaal ja distantsilt vaadatuna näeb siinseid inimesi ja olukordi värskema pilguga, kriitilisemalt, igal juhul tunnen mitmeski loos ära iseend, oma lähedasi, eestlasi üldse, samas sisimas loodan, et ega see olukord nii hull ole, kui lugedes mulje jääb… Tema arvamused panevad tõesti mõtlema ja analüüsima.

Lisaks Sarve raamatule on mu öökapil veel kaks teost: Tõnu Õnnepalu “Flandria päevik” ja Juhan Liivi luulekogu “Sinuga ja sinuta”. Esimese mõtisklusi meeldib mulle lugeda üks-kaks korraga ja siis raamat kõrvale panna. See ei ole väga sündmusterikas, pigem selline rahulik mõtisklev teos, mille üle hiljem hea juurelda on. Teise teose võtan aga seoses läheneva etlemiskonkursiga iga aasta veebruarikuus lugemiseks. Tuleb tõdeda, et ikka ja jälle avastan sealt enda jaoks midagi uut.

Eve Tuisk
Kuressaare gümnaasiumi
emakeeleõpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)